MustonenFesti piduliku lõppakordi aukülaline on barokkorkester Barrocade Ensemble (Iisrael), laval ollakse koos kammerkooriga Voces Musicales (koormeister Mai Simson) ja Püha Miikaeli poistekooriga (koormeister Kadri Hunt).
Kaastegevad on solistid Alon Harari (kontratenor, Iisrael), Ursula Roomere (sopran), Anto Õnnis (tenor) ja Alvar Tiisler (bariton) ning oboel soleerib Olev Ainomäe.
Dirigent on Andres Mustonen.
Ettekandele tuleb barokiasjastu muusika: Corelli, Purcell, Vivaldi ja Bach.
Suurema osa oma elust Roomas kardinalide teenistuses elanud Arcangelo Corelli pühendus eranditult instrumentaalmuusika kirjutamisele kujundades välja concerto grosso žanri. Corelli teostest kõlab MustonenFesti lõppkontserdi avanumbrina üks populaarsemaid - Concerto grosso g-moll "Jõulukontsert", mis ilmus trükis alles pärast helilooja surma.
Ulatusliku ja mitmekülgse Briti helilooja Henry Purcelli sulest kõlab muusikute kaitsepühaku pühale Ceciliale pühendatud teostepaar, mis kuulub helilooja hiliste sakraalteoste pagasisse.
Kuna muusikute kaitsepühaku auks korraldati 17 sajandil Londonis väga suurejoonelisi pidustusi, on ka teosed suurele esituskoosseisule.
Tekstid pärinevad neljanda sajandi kirikuhümnist ja sajandast psalmist.
Helilooja käsikirjaline ja allkirjastatud partituur on säilitamisel Stanfordi raamatukogus.
Veneetsia ime-helilooja ja lugematute teoste (ligi 800 teost) autori Antonio Vivaldi loomingust tema eluajal sakraalmuusikat palju ei esitatud.
Orbudekodus, kus Punane Preester oma hoolealustele korraliku muusikalise hariduse andis, tegutsesid orkestrid ja koorid, mis kirikukalendrit järgides regulaarselt esinesid.
Arvatavasti tuli ka just nende esituses esmaettekandele Vivaldi ühe kõige ulatuslikum psalmiseade soolohäälele ja ansamblile.
Õhtu lõpetab loojate looja – Johann Sebastian Bach, kelle Leipzigis Tooma-kiriku kantori ja linna muusikadirektorina töötamise ajal valminud muusikat peetakse tema kõige väärtuslikumaks loomingu osaks.
Bach, kes vajaliku repertuaari puudusel ise komponeeris kirikus esitamiseks väga palju teoseid, on oma suurteoste sära tõttu saanud vähem tähelepanu ka nelja lühikese missa aadressil, mis säilinud on vaid osaliselt ja mille osas puudub ka ühene arusaam, mis põhjustel helilooja need teosed võis kirjutada.
Kava:
- Arcangelo Corelli (1653–1713) – Concerto grosso g-moll op. 6 nr 8
- Henry Purcell (1659–1695) – "Te Deum" ja "Jubilate Deo"
- Antonio Vivaldi (1678–1741) – "Nisi Dominus" RV 608
- Johann Sebastian Bach (1685–1750) – Luterlik missa G-duur BWV 236
Alon Harari on paljukiidetud iisraeli barokklaulja, kes on salvestanud Mozarti esimese ooperi "Apollo ja Hyacinthus" ja Carl Philipp Emanuel Bachi vokaalmuusikat.
Nõutud kontsertlauljana on teda võõrustanud suured muusikalavad ja ta kuulub ansamblisse Barockwerk Hamburg, mis on spetsialiseerunud saksa barokkmuusikale.
Alles paar aastat tagasi Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal lõpetanud Ursula Roomere õpib praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppes dotsent Heli Veskuse lauluklassis.
Rahvusooper Estonia poistekooris lauljateed alustanud Alvar Tiisler on suurvormides soleerinud sageli, igaõhtune spordisõber tunneb teda nägupidi aga ETV spordiuudiseid kommenteerimas.
Hinnatud löökpillimängija Anto Õnnis tegeleb laulmisega pea 20 aastat, ajast, mil liitus ansambliga Heinavanker ja mõni aeg hiljem ansambliga Vox Clamantis.
Suurvormide soolopartiide esitamisel on tal seljataga samuti suur kogemus.
Rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeister ja ansambli Hortus Musicus solist ansambli algusaastatest Olev Ainomäe valdab nüüdisaegsele oboele ja inglissarvele lisaks veel mitmeid teisigi keskaegseid, renessanss- ja barokkinstrumente.
Kammerkoor Voces Musicales annab oma 15-aastase tegevusega värvikaid nükkeid kodumaisele kontserdielule esitades keerulist muusikat ning tehes koostööd maailmakuulsate dirigentidega.
Esimesel kümnel hooajal oli koori peadirigent Risto Joost, hooajal 2009/10 Endrik Üksvärav ning 2011–2014 Kaspar Mänd.
Hooajal 2017/18 on kollektiivi koormeister Benjamin Kirk.
Eesti poistekooride seast selgelt eristuv Püha Miikaeli Poistekoor on spetsialiseerunud kirikumuusika, sealhulgas ka eesti rahvakoraalide esitamisele, üks koori eesmärke on õppida tundma kristliku liturgia ja liturgilise muusika ajalugu.
Koor loodi 1988. aastal Vanalinna Algkooli juurde, millest 1990 kujunes kristlikule pärandkultuurile orienteeritud hariduskeskus – Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium. Koori peadirigent on Kadri Hunt, abidirigent Karin Veissmann, hääleseadjad Jana Perens ja Alar Haak.
Õhtu peategelane on üle kümne aasta tagasi grupi noorte muusikute poolt asutatud barokkansambel Barrocade Ensemble, kellets on tänaseks saanud Iisraeli silmapaistvaim kollektiiv.
Kõik ansambli liikmed on spetsialiseerunud varajasele muusikale ning mängivad ajastutruudel pillidel ning enamasti, nagu barokiajastule kohane, esinetakse ilma dirigendita.
Üle 40 aasta Eesti publikule mässumeelse järjekindlusega oma muusikakirge jaganud dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen on lõppematu energiaga – noorpõlve fanaatiline huvi kaasaja muusika vastu tegi 1970. aastate algul kannapöörde vanamuusika ja kristliku muusika suunas ning 1972. aastal sündis tänaseni tegutsev ansambel Hortus Musicus.
(Kasutatud on Evelin Kõrvitsa tekste)
Ülekanne MustonenFestilt algab laupäeval, 9. veebruaril kell 16.
Helirežissöör on Siim Mäesalu, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.