Louis Hector Berliozi (11. detsember 1803 – 8. märts 1869) mastaapne Reekviem tenorile, koorile ja orkestrile op. 5 (1837) on kirjutatud erakordselt suurele koorile, pelgalt koorilauljaid olevat helilooja soovinud ettekandel näha 800.
Tänapäeval esitatakse teost siiski kordades väiksema koosseisuga.
Reekviemil on eellugu. Rahvusooperi kirjandustoimetaja Liina Viru kirjutab kavalehel:
Kui prantsuse siseminister Adrien de Gasparin pöördus 1837. aasta märtsis Berliozi poole ettepanekuga luua reekviem 1830. aasta juulirevolutsioonis hukkunute auks, oli helilooja õhinal nõus.
Ta kirjeldas sõbrale oma peas tormlevate ideede tulva ning hädaldas, et ei jõua neid piisavalt kiiresti kirja panna.
Olles ideed korrastanud, hakkas Berlioz kiiresti komponeerima, sest aega oli vaid neli kuud.Esiettekanne pidi toimuma Pariisi Püha Louis' Invaliidide hiigelsuures kirikus.
Seetõttu soovis helilooja luua teose, mille kõlapilt oleks kooskõlas ruumi mõõtmetega.
Ta oleks meelsasti näinud 800-liikmelist koori, kuid leppis poole väiksema esitajate arvuga. Trükivalgust näinud noodis oli kirjas 210 koorilauljat, 108 keelpillimängijat, 20 puhkpilli, 12 metsasarve, lisaks neli lavavälist puhkpilliansamblit.
Siiski on kirjas ka mööndus: "Antud numbrid on suhtelised. Kui ruum seda võimaldab, siis võib koorilauljaid olla kaks või kolm korda rohkem, orkestrit tuleks suurendada proportsionaalselt. Kuid eriti suure koori kasutamise võimalusel, näiteks 700–800 lauljat, tuleks tervet koori kasutada vaid "Dies iraes", "Tuba mirumis" ja "Lacrymosas". Ülejäänud osades olgu koor 400-liikmeline."Päev enne plaanitud ettekannet teatati Berliozile, et valitsus pelgas pühendada riigipöörde põhjustanud revolutsiooni ohvrite mälestusele kolmepäevast festivali, kartes uut ülestõusu.
Seepärast lühendati festivali programm ühepäevaseks ning Berliozi reekviem sinna enam ei mahtunud.Sama aasta oktoobris kutsuti Berlioz ootamatult kaitseministeeriumisse.
Constantine'i all Alžiiris oli langenud prantsuse vägesid juhtinud kindral Charles-Marie Denys de Damremont.
Detsembrisse kavandati kindrali ja koos temaga hukkunud sõdurite auks mälestustseremooniat ja Berliozi reekviem oli sobiv teos ettekandmiseks.Reekviemi esiettekanne toimus 5. detsembril 1837 Pariisi Püha Louis' Invaliidide kirikus.
Sel kuul möödub 150 aastat Berliozi surmast. Isa soovil arstiteadust õppima hakanud Berlioz andus siiski muusikale, jättis pooleli meditsiiniõpingus ja pühendus ainiti heliloomingule.
Pariisi Konservatooriumis õppis kompositsiooni, fuugakunsti ja kontrapunktitehnikat ning tänu stipendiumile täiendas enda ka Roomas.
Berliozi kolme aasta jooksul valminud "Fantastilise sümfoonia" ettekandel Pariisis viibis kontserdil ka kuulus viiuldaja Niccolo Paganini, kes tellis heliloojalt teose, kuid pettus selles ja keeldus esitamast.
Berliozist kujunes aga tugev helilooja, kelle looming pälvis küll kriitikat, kuid publik armastas teda.
Berlioz oli loomult uuendaja, ta laiendas heliteoste esituskoosseisude maksimumpiire, katsetas ennekuulmata kõlavärve ja soovis läbi kirjutatu pakkuda kuulajatele enneolematuid elamusi.
Helilooja pidas Reekviemi oma loomingu üheks tähtsamaks teoseks: "Kui mind peaks ähvardatama kõigi mu partituuride hävitamisega, üks välja arvatud, siis paluksin säästa oma reekviemi," olevat ta öelnud.
Helilooja kirjutas ka muusikateemalisi artikleid ning tegi karjääri dirigendina.
Elu lõpp ei olnud aga tema õnnetu abielu ja viletsa tervise tõttu kergete killast, loojana tundis end läbikukkununa ning kui suri tema ainus poeg, murdus ka helilooja ise.
Päev enne Berliozi surmast 150 aasta möödumist esitavad tema monumentaalse teose Rahvusooper Estonia orkester ja koor, Eesti Rahvusmeeskoor ja Kammerkoor Voces Musicales, soleerib Mehis Tiits ja dirigendipuldis on Vello Pähn.
Reekviemi osad:
- I Requiem et Kyrie
- II Dies irae
- III Quid sum miser
- IV Rex tremendae
- V Quaerens me
- VI Lacrimosa
- VII Offertoire
- VIII Hostias
- IX Sanctus
- X Agnus Dei
Ülekanne Estonia kontserdisaalist 7. märtsil kell 19.
Helirežissöör Ats Treimaa, toimetab Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.