Jüri Reinvere:
Legendi järgi istub helilooja oma tornis, ja mõtleb tarku mõtteid.
Tema ümber hõljuvad õhus, kergelt, lehvivalt, muusad, nende riided liiguvad üliaeglaselt ning helilooja nimetissõrm on iga-iga hetk puudutamas antimateeria kõige sügavamaid nurki, sest ta on tabanud maailma olemuse olulisima tõe.
Akna taga hõljub vaikselt üksik puu, või lumeväli, puu otsas elavad õnnelikult, nagu Paul Hindemithi korteri akna taga, paar oravaid, kes selles harmoonias iseenesestmõistetavalt osalevad ja heliloojale piiramatut inspiratsiooni valmistavad.
Puust treppidel käivad agaralt toateenijad, ja pühivad ära helilooja öisest palangust järele jäänud tolmu, nagu Beethoveni Missa solemnise kirjutamise ajal, kannavad välja solgipanged, vorstiklambrid, toovad sisse puhta vee, kasivad ära üleüldise segaduse, kuulavad helilooja pahuraid urinaid ... ning kuulajal ei ole mitte midagi muud teha, kui see kõik, mis üks helilooja on läbi elanud, kus ta kõik öösiti on mateerias ja antimateerias käinud, tundlikult vastu võtta, ja selle kaudu osaks saada maailma sügavamaist müsteeriumeist.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.