XVI rahvusvahelisel koorikonkursil Tallinn 2019 võistles üheksas kategoorias 33 koori 12 riigist kokku 1300 lauljaga.
Žürii töötas koosseisus: Bo Holten (Taani), Sharon June Paul (USA), Mathieu Romano (Prantsusmaa) ja Aarne Saluveer (Eesti). Žürii esimees oli Māris Sirmais (Läti) – rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent ja koorikultuuri arendaja, Läti riikliku koori Latvia kunstiline juht alates 1997 ja noortekoori Kamer asutaja (1996).
Viimasel ajal sagedasti rahvusvaheliste žüriide tööd juhtima palutud Māris Sirmais oli Tallinnas toimunud konkursil esmakordselt, kuid teadmine selle 1972 aastal alguse saanud kooride võidulaulmise kõrgest tasemest on talle teada läbi kolleegide kogemuste.
Sirmais rääkis, et Tallinna koorifestivali žürii töö oli väga huvitav, kuna kõik žürii liikmed esindasid jõulist ja omanäolist muusikalist maitset.
Kuuldu üle arutelu oli Sirmaise sõnul väga inspireeriv ja suurt rahuldust pakkuv.
"Praegu toimuvad koorimuusikas väga suured muudatused," tõdeb Sirmais konkurssidel kuuldu põhjal.
"Väga palju on muutunud alates 1990ndatest, täna on koorimuusikas tugevad uued suunad ja lauldakse palju kaasaegset muusikat."
Sirmaise sõnul on muudatused koorikultuuris kahtlemata seotud kunagise nõukogude impeeriumi lagunemisega.
"NSVL ajal olime ka kultuuriliselt rohkem sissepoole ja pigem omakeskis, piiride avanedes on aga meie dirigendid maailmas ringi liikudes arendanud muusikaliselt hoopis avarama silmaringi." teab ta. "Vaadake kasvõi Venemaa koore – kui varem lauldi peamiselt Vene muusikat, siis nüüd lauldakse kõike."
Ent mitte ainult kunagises NSVLiidus tegutsenud koore ei nimetanud Sirmais paigaltammujateks.
"Tegelikult ka Euroopa riikide koorid oli kuidagi aastaid konservatiivsetes valemites kinni, mida omakorda on nüüd murdmas kooride väga tihe üleilmne liikumine – koorimuusikat kuulatakse ja hinnatakse täna hoopis teistel alustel kui see oli veel alles mõni aasta tagasi ja uuendused mõjuvad kogu žanrile ainult positiivselt – ei ole võimalust jääda kohapeale kauaks unelema. Koorimuusika areng on kogu maailmas väga kiire ja täiesti uutel kvaliteedinormidel, see on erakordselt põnev," rääkis Sirmais.
"Uue põlvkonna dirigendid interpreteerivad uut muusikat väga haaravalt – need on andekad noored koorijuhid, kes on saanud õppida mitme suurmeistri juures ja nende kokkupuutepind erineva repertuaariga on hoopis mahukam kui nende eelkäijatel."
Tallinna koorifestivalile teeb Sirmais aga ettepaneku, et järgmisel korral oleks võimalik kõikidel kategooria võidukooridel võimalus osaleda ka Grand Prix' konkursil, kui nad vaid ise selleks suutelised oleksid.
"Praegune reglement nõuab žüriilt kuue koori valimist GP vooru, kuid tegelikult oleks võinud seal laulda iga kategooria võidukoor, sellest tuleks rikkalikum kontsert ja lõppkokkuvõttes võidaksid nii esinejad kui kuulajad."
Teades, millistes saalides konkursse mujal maailmas korraldatakse, kiitis Sirmais võimalust kooridel laulda kahes hea akustikaga saalis – Metodisti kirikus ja Estonia kontserdisaalis.
"See on väga suur luksus," ütles ta.
Vastates küsimusele, mis on ikkagi konkursi GP auhinna saamiseks ülim, toonitab Sirmais esitatava muusika olulisust.
"Konkursi kava on vaieldamatult esmatähtis, see peab olema väga targalt ja väga maitsekalt kokku pandud," rõhutab ta.
"Seda on kerge öelda ja väga keeruline teha, tean seda omast käest. Repertuaar peab olema vokaalselt hästi esitatud, puhta intonatsiooniga ja kõik muud kvaliteedid, kuid kõige tähtsam on siiski – mida lauldakse. Teinekord on see isegi tähtsam kui perfektne esitus. See on suisa määrava tähtsusega."
- Rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2019 toimus Tallinnas 11 - 13 aprillil 2019, festivali kunstiline juht oli Kaspar Mänd, kes intervjuus Klassikaraadiole rääkis konkursil osalemise olulisusest kooride loomingulises arengus.
https://klassikaraadio.err.ee/924905/delta-11-aprillil-koorifestival-jazzkaar-priit-pajusaar-stsenaristika/940627
Festivali Grand Prix' võitis segakoor Vēja Balss Lätist (dirigent Jurgis Cābulis), ühtlasi saavutati ka esikoht segakooride kategoorias ja kolmas koht rahvamuusika kategoorias.
Eesti koorid olid samuti edukad: rahvamuusika kategooria esikoht läks Eesti Noorte Segakoorile (dirigent Silja Uhs), tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Ingrid Kõrvits) jagas esikohta kaasaegse muusika kategoorias ja sai teise koha noortekooride kategoorias, tütarlastekoor Kurekell (dirigent Vilve Maide) sai kolmanda koha noortekooride kategoorias, EMLS üle-eestiline poistekoor Kalev (dirigendid Indrek Vijard ja Kuldar Schüts) kolmanda koha poistekooride kategoorias, kammernaiskoor Sireen (dirigent Nele Erastus) saavutas teise koha ning Tallinna Ülikooli ja Kalevi ühendatud meeskoor (dirigent Indrek Vijard) kolmanda koha nais- ja meeskooride kategoorias.
- Klassikaraadio tegi ülekande festivali Grand Prix' voorust: https://klassikaraadio.err.ee/925991/tana-kontserdisaalis-rahvusvaheline-koorifestival-tallinn-2019
- Kuula intervjuud Māris Sirmaisega:
https://klassikaraadio.err.ee/928233/delta-15-aprillil-koorifestivali-finaal-ja-tonu-korvitsa-50/941529
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.