Dirigent Kristjan Järvi on välja valinud seitse aariat Rimski-Korsakovi ooperitest "Tsaari mõrsja", "Lugu nähtamatust Kiteži linnast ja neiu Fevronjast", "Lumivalgeke", "Muinasjutt tsaar Saltaanist", "Kuldkikas" ja "Öö enne jõule", mida esitab sopran Elina Nechayeva.
Kontserdi peateosena kõlab ERSO esituses Rimski-Korsakovi tuntuim orkestriteos "Šeherezade" mis on inspireeritud araabia muinasjutukogumikust "Tuhat üks ööd".
Selle raamjutustus on fataalne – julm kuningas naitub õhtul ja tapab abikaasa hommikul.
Kui kuningas abiellub vesiiri targa tütre Šeherezade'iga, jääb viimane ellu, sest jutustab kuningale igal õhtul loo, mille koidikul pooleli jätab.
Rimski-Korsakovi sümfoonilises poeemis leiavad araabia muinasjutud endale muusikalise väljenduse helilooja rikkaliku orkestratsiooni ja idamaiste mõjutustega helikeele kaudu.
Teos valmis 1888. aasta suvel ning tuli Rimski-Korsakovi dirigeerimisel esiettekandele sama aasta oktoobris.
Lisaks Nikolai Rimski-Korsakovi teostele tuleb kontserdil ettekandele üks tõeline haruldus, Igor Stravinski "Matuselaul", mille partituur läks pärast esiettekannet kaduma ning leiti Peterburi konservatooriumi arhiivist alles 2015. aastal.
Stravinski pühendas teose oma õpetajale Rimski-Korsakovile.
Kava:
- Igor Stravinski – "Matuselaul"
- Nikolai Rimski-Korsakovi aariad ooperitest
- "Tsaari mõrsja" – Marfa stseen ja aaria 4. vaatusest
- "Lugu nähtamatust Kiteži linnast ja neiu Fevronjast" – Fevronja aaria
- "Lumivalgeke" – proloog ja Lumivalgekese aaria
- "Muinasjutt tsaar Saltaanist" – Luige aaria
- "Kuldkikas" – Šemahha tsaarinna aaria
- "Öö enne jõule" – Oksana aaria
- Nikolai Rimski-Korsakov – sümfooniline poeem "Šeherezade" op. 35
Elina Nechayeva (sopran)
Dirigent Kristjan Järvi ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Otseülekanne Estonia kontserdisaalist reedel, 24. mail kell 19
Vahendavad helirežissöör Kaspar Karner, heliinsener Algis Pauljukaitis ja toimetaja Miina Pärn.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.