Eeloleval suvel saab esimese laulupeo toimumisest (Tartus,1869) mööda poolteist sajandit.
Laulupeotraditsioon on ulatunud kaugemale kui Eesti Vabariigi ajalugu.
Juubelilaulupidu Tallinnas tuleb enneolematult suure osalejaskonnaga – laulupeole pääseb 1020 kollektiivi 35 000 laulja ja pillimängijaga.
Kuidas möödusid 300 eelproovi ja milline muusikaline kvaliteet neist välja joonistus?
"Meil on igasuguse kunstilise tasemega koore," räägib Hirvo Surva.
"Kõige olulisem on kasvatada tugevamaks keskmist taset. Mida tummisem see on, seda võimalikum on ühislaulmine."
Kuidas sobib laulukaare alla uus muusika?
Peeter Perens:
"Meil on kohustus hoida koorilaulukultuuri, läbi laulupeole väga hoolikalt valitud muusika me loome kunstilise terviku ja anname kooridele võimaluse esitada meie heliloojate laule."
"Laulupeod on ühine pingutus," kinnitab Mikk Üleoja.
"Kui meil pole kultuuri, siis pole meil midagi - hoides kõrgel tasemel laulupeorepertuaari, hoiame ära peo meelelahustumise."
"Naiskooride seis on üle vabariigi väga hea, suur osa koore laulab väga kõrgel kunstilisel tasemel," rõõmustab Külli Kiivet.
"Koorilauljad on targad ja peavad lugu muusikast, mis neid arendab."
Millised on ootused peole, mida peaksime tegema, et laulupeotraditsioon oleks elujõuline ja mis saab meist pärast suurpidu?
Stuudios on XXVII laulupeo "Minu arm" kunstiline juht ja peadirigent Peeter Perens, poistekooride liigijuht Hirvo Surva, naiskooride üldjuht Külli Kiivet ja meeskooride liigijuht Mikk Üleoja.
Lühikommentaari kooride ettelaulmise vajadusele annab koorilaulja Ülle Leis.
Tänavu pääseb laulupeole rekordarv mudilasi – pea 7000 – kooride üldist kunstilist taset visandab mudilaskooride liigijuht Maret Alango.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
Luukamber on eetris 25. mail kell 9, kordusena 26. mail kell 12.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.