Tänavusel juubelilaulupeol kõlab Ants Sootsi juhatusel avalugu Mihkel Lüdigi "Koit", mille ajal süüdatakse laulupeotuli.
"Kui mul on silme ees lauluväljaku ja laululava siluett, kangastuvad need lauljad ja hääled kuni lõhnadeni välja, siis assotsieerub ikka kõige enne "Koit". Selle kõla. Või "Mu isamaa" või mingi kummitama jäänud laul laulupeo kavadest. Ja õieti see "Koidu" kõla on selline, et ega ausalt öelda seda muus ruumis ja muus esituses ei kujutagi ette. See justkui mõjuks kuidagi võõralt. "Koit" ongi see kõige laulupeolikum tunne ja emotsioon, mis sellega tekib," kõneles koorijuht.
Juubelilaulupeo ettevalmistusprotsessi jooksul kogetu on ootused eelseisvale peole kõrgele seadnud.
"Sellist juubeli ja pidulikkuse atmosfääri on tõesti kuidagi rohkem tunda. Teatud õhin ja valmisolek, seda ma olen küll tunnetanud. Ma näen sellist head pinnast, et tuleb hästi palju elamuslikke ettekandeid. Kui ma näen, kui hoolikalt neid laule on omandatud ja kuidas neid lausa kontsertettekandeliselt viimistletakse, et neist tõesti sünniks kunstiline ettekanne. Ja tundub, et ka selline ühiskonna ootus ja suhtumine on täis ootusärevust ja elevust. Laulupeost räägitakse rohkem, kõikvõimalikke selleteemalisi üritusi viiakse läbi. Võrreldes paarikümne aasta taguste aegadega on see atmosfäär, ootus ja suhtumine tunduvalt muutunud ja positiivsem," tõdes Soots.
Esimest korda juhatas Ants Soots üldlaulupeol 1994. aastal kui meeskooride esituses kõlas Lydia Koidula/Aleksander Kunileiu "Sind surmani".
Enne seda oli Soots dirigeerinud ka segakooride ja meeskooride laulupäevadel.
"Päris esimene laulupäeval dirigeerimine – see on vaat et isegi katsumusterohkem kui üldlaulupidu. See esimene kogemus jääb kirkamalt meelde, see on suurem katsumus, sest sa lihtsalt ei tea, kuidas see käib. See on nii naljakas, oled eluaeg harjunud koori juhatama, saad nendega kontakti. Nüüd sealt kuskilt distantsi pealt, mingi meeletu lauljate mass on kuskil kaugel. Ma tõstan kätt, tulen käega alla ja kõik hakkavad laulma. Imelik ta on. /.../ Igal juhul erines see kogemus ja läbielamine oluliselt tavalisest kontserdikogemusest," meenutab Soots.
Võimalikest kahtlustest kõneldes tõdes Soots järgmist:
"Äkki tõesti on olemas mõningad inimesed, kellel pole mingeid tagasilööke ja kelle teekond läheb vääramatult kogu aeg ülespoole, mingile Olümposele. Võib-olla on ja võib-olla ei ole ka.
Minu arust on tagasilöögid vältimatud ja võib-olla isegi kasulikud. See sunnib mõtlema ja lahti mõtestama asju, millele võib-olla argiselt ei mõtle. Ja vastama ka küsimusele – miks?
Kahtlusi tekib siis, kui hästi ei lähe, midagi ei tule välja mingil põhjusel. Eriti kui järgemööda juhtub. Et kuidas sellest üle saab?
Vahel on noored kolleegid minu poole pöördunud, et ma olen sellises kriisis, ma olen sellises olukorras, et ma olen täiesti nõutu, mul pole ühtegi õlekõrt. Toetudes oma läbielatule ja kogetule, abi võib-olla ülimalt väiksest asjast.
Ei maksa end surnuks filosofeerida ja veel sügavamalt lahata probleemi ja veel mingi raamat läbi lugeda ja veel internetis tuhnida, et kes on midagi tarka öelnud. Alati ma toetun sellele, mis ma enda sees saan teha, mitte see, mis kõrvaline abi võiks väga teraapiline olema.
Ma ei usu kõrvalisse abisse, see päästerõngas peab enda seest tulema.
Mis ma noortele kolleegidele ütlen enda kogemusest – käige tänaval ja tuletage oma lemmikmuusikateos meelde. Igas teoses on üks koht – ükski lugu ei ole üleni elamus – seal on üks hetk, üks harmooniline järgnevus, üks kulminatsiooni minek, mis on kõige kõige.
Ja elage seda uuesti ja uuesti läbi, kujutluses!
See on uskumatu, kui positiivselt see võib mõjuda ja mis paneb mingist taagast vabanema. Võimalik, et ma olen ainuke, kes sellest aru saab."
Milline on Ants Sootsi jaoks see teos ja selle kõige kõigem hetk, kuidas on teda mõjutanud Gustav Ernesaksa, Konstantin Stanislavski ja Voldemar Panso isik, ning milliseid kogemusi on andnud pikaaegne töö dirigeerimisosakonna professorina, sellest kõneleme pühapäeva hommikul kell 9.
Saate toimetaja on Miina Pärn.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.