Esitavad Eesti Rahvusmeeskoor, Estonia Seltsi Segakoori, Voces Musicalese ja Collegium Musicale naised ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Solistid: Anush Hovhannisyan (sopran, Armeenia), Monika-Evelin Liiv (metsosopran, Eesti/Soome), Ji-Min Park (tenor, Lõuna-Korea), Krzysztof Szumanski (bassbariton, Poola).
Dirigeerib Risto Joost.
Giuseppe Verdi Reekviem sai esiettekande 22. mail 1874. aastal Milaano Püha Markuse kirikus autori juhatusel.
Verdi pühendas teose itaalia kirjaniku ja humanisti Alessandro Manzoni mälestusele.
Reekviemi loomise mõtted ulatusid Verdil aga märksa kaugemasse aega – kui suri itaalia ooperi üks suurkujusid Gioacchino Rossini (1792-1868).
Verdil tekkis idee kirjutada koos kaheteistkümne itaallasest kolleegiga Rossini mälestuseks reekviem, Messa per Rossini, et seda Rossini esimesel surmaaastapäeval ette kanda.
Verdi idee oli teostumisele väga lähedal, komponistide ühislooming sai valmis ja esiettekanne oli kokku lepitud.
Kahjuks jäi see aga intriigide tõttu ära ning teos vajus unustusse, kuni 1988. aastal Saksa dirigent Helmuth Rilling selle esmaesitusele tõi.
Verdi oli Rossini-reekviemi jaoks komponeerinud osa "Libera me", mida esitavad sopranisolist, koor ja orkester.
Tõenäoliselt mängis ta mitu aastat mõttega olemasolevat muusikat mõnes muus helitöös kasutada, lõpuks andis selleks uue põhjuse Itaalia imetletud poeedi ja rahvusliku liikumise tegelase Alessandro Manzoni (1785-1873) surm.
Ehkki Verdi ja Manzoni olid kohtunud vaid ühe korra, oli kirjaniku mõju Verdile suur.
"Ma olin tema ees põrmus, ma jumaldan teda, kui üks mees üldse teist meest saab jumaldada," loeme helilooja kirjast sõbrale.
Alessandro Manzoni novellist "I promessi sposi" (Kihlatu) sai Verdi üks meelisteos ajast, kui ta seda teismeeas esmakordselt luges. See lihtne novell mõjus heliloojale innustavalt ja oli ilmselgelt tema 1840. aastatel kirjutatud isamaaliste ooperite ideeliseks lähtepunktiks.
Verdi "Reekviem" järgib üldiselt katoliku kiriku vastava riituse kulgu.
Samas on teos aga kirglik ja teatraalne ehk, nagu Verdi kaasaegsed vahel mainisid, see on ooper vaimulikus rüüs.
Kristel Pappel:
""Reekviemi" keskpunkt on Viimse kohtupäeva õudusi maaliv "Dies irae" (See viha päev). Sellele on teravaks kontrastiks "Reekviemi" algus, mis esmalt nagu sosistades pöördub surma kui lohutaja ja kannatuste leevendaja poole. Oma meisterlikkust polüfoonilise muusika kirjutamisel näitab Verdi "Sanctuse" (Püha) topeltfuugas ja "Reekviemi" viimases osas "Libera me" (Päästa mind). Selles ühtlasi ilmuvad veel kord nii ""Reekviemi" alguse kui ka "Dies irae" muusikalised põhimotiivid. Verdi võimsa "Reekviemi" lõpetavad sugestiivse tasase palvena sõnad "Libera me" selginenud, nagu igavest valgust kiirgavas C-duuris."
15. juunil kõlab teos samas esituses Tõrva keskväljakul.
See suurkontsert sai teoks Tõrvast pärit eesti metsosoprani Monika-Evelin Liivi eestvõttel ja korraldamisel.
Lauljatari inspireeris tema elu muutev sündmus 20 aastat tagasi sealsamas Tõrva keskväljakul: George Gershwini ooperi "Porgy ja Bess" ettekanne maestro Eri Klasi juhatusel.
Salvestus 14. juunil 2019 Estonia kontserdisaalis toimunud läbimängult.
Toonmeister on Ats Treimaa, toimetaja Kersti Inno.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.