Laulupidu tähistab tänavu 150. sünnipäeva.
Suur juubelipidu on Tallinnas juuli esimesel nädalalõpul, aga uhke sünnipäevakontsert peetakse enne Võidupüha ka laulupeo sünnikodus, Tartus.
Tartu laulupeo peakontsert toob laulmisele südamelaulud, mis meile läbi aastate on kallid – nii saame kuulata ja kaasa laulda säärastele kullaprooviga lauludele nagu Mihkel Lüdigi "Koit", Miina Härma "Tuljak", Aleksander Kunileiu "Mu isamaa on minu arm", Veljo Tormise "Laulu algus", Gustav Ernesaksa "Kutse", Ülo Vinteri "Laul Põhjamaast", Arvo Pärdi "Eesti hällilaul" jpt.
Laulupidude eellugu ulatub 18. sajandi lõppu, kui Eestisse jõudis vennastekoguduste liikumine, mille tegevuses oli üks oluline osa ka ühislaulmistel – lauldi vaimulikke laule ja see tõi kaasa varasemast erineva laulmismaneeri. Eemalduti regilaulust.
Külakoolid hakkasid õpetama peamiselt saksa eeskuju järgi joonduvat mitmehäälset laulmist.
Esimene teade neljahäälsest koorilaulust pärineb 1818. aastast Kanepi kihelkonnas.
Koorilaulu traditsiooni juurdumisele andis lisaks koolides õpetatule suur hoogu kaasa ka kirikute tegevus, kus samuti lauldi.
19. sajandi teises pooles võeti aga suuresti eeskuju baltisakslastelt, kelle hulgas oli tavaks mitmehäälne meestelaul.
Aktiivsete baltisaksa seltside eeskujul tekkisid Eestiski seltsid. Esimene saksa laulupidu Baltimaades peeti 1836 aastal Riias, 21 aastat hiljem toimus samasugune ka Tallinnas.
Johann Voldemar Jannsen, kelle sünnist sai tänavu kevadel 200 aastat, õhutas toona ajalehes Perno Postimees saksa lauluseltsidele viidates ka eestlasi sarnast kultuurilist ühistegevust ette võtma.
Lauluseltside liikumine oli ühtlasi üks osa sel ajal kogu Euroopat kandnud rahvusromantilisest tuhinast.
Rahvuslik ärkamine algas igal pool, tekkisid rahvuslikud heliloojad ja koolkonnad kunstmuusikas, ühiskondlikult hakati tähelepanu pöörama rahvuslikule ühtekuuluvustundele ja tekkis mõiste "isamaa".
Sakslaste põlastav suhtumine "maarahvasse" sünnitas mõiste "eesti rahvas" ning ärksamate isamaaliselt meelestatud tegelaste eestvedamisel sündisid lauluseltsid – esimene Eesti lauluselts "Revalia" asutati 1863.
Järgnesid "Estonia" ja "Vanemuine" (aastal 1865).
Esimene laulupidu peetigi 1869. aastal Tartus. Esinesid vaid meeskoorid tuhatkond lauljaga ja pasunakoorid.
Alles kuuendast laulupeost tuldi pidu laulma Tallinna.
Tänaseks on laulupeo mõiste kasvanud hoomamatult suureks – lisaks suurtele pidudele on lugematul arvul maakondlikke laulupäevi. Väliseesti laulupeod toimuvad alates 1946. aastat ja üliõpilaste laulupeod "Gaudeamus" alates 1956. aastast.
Laulupidu on peetud nii Saksamaal, Rootsis, Ameerikas, Kanadas, Austraalias, Inglismaal kui Uus-Meremaal.
150 aastat tagasi sündinud laulupeod on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Laulupeod on puudutanud miljonite inimeste elu ja lauluarmastust. Suurtes koorides on ühiselt lauldud elust, armastusest ja isamaast.
Seda ka tänavu.
Tartu laulupidu kestab mitu päeva, peakontsert toimub Tartu lauluväljakul 22. juunil.
Laulupeo peadirigent on Triin Koch.
Tartu laulupeol on kaheksa ja pool tuhat lauljat, lisaks orkestrid ja solistid.
Kõikidel Tartu laulupeole pileti soetanutel on võimalik toetada Tartu Maarja kiriku taastamist.
See Pepleri tänaval asuv kirik on esimese üldlaulupeo kordaläinud peaproovi toimumispaik, seega just Tartu Maarja kirikus sündis traditsioon, mis toob meid kokku ka poolteist sajandit hiljem.
Otseülekanne Tartu lauluväljakult algab 22. juunil kell 18.
Saatejuhid on Mirko Ojakivi (Vikerraadio) ja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.