"Luukamber" püüab sõnastada – kas laulupidu on nähtusena ühtviisi tajutav kõikidele ühiskonnakihtidele või tekitab laulupidu ka sellist "meie-tunnet", mis võib kellelegi valu tekitada.
Kui veel 50 aastat tagasi oli laulupeol otsene side meie rahvusliku enesetundega, siis 2013. aastal Tartu Ülikoolis Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma sotsioloogilise uurimuse põhjal saame täheldada laulupeo rolli vähenemist rahvuslike väärtuste kandjana.
Muusikaterapeut, noorte koorislaulmisharrastust uurinud Laura Pley räägib, millist heaolutunnet noored kooslaulmisest ootavad ja mis neid kooris laulmise juures heidutab.
"Noortele on väga oluline repertuaar, mida esitatakse, selle kõrval on teine väga oluline tegur koorijuhi isiksus."
Noortele on muusika õppeprotsessi keeruline meeldivaks teha, kuid ainult positiivse emotsiooniga saab liikuda edasi.
Kooris laulmise ebamugavusi loetledes nimetasid noored aga ühe tegurina kaaslauljaid, kes käivad laulmas vastu tahtmist ja moodustavad koorijuhi suhtes omamoodi opositsioonirühmakese.
Pley sõnul on noori kooridesse laulma saada aina keerulisem, sest ahvatlusi on palju.
"Laulupidu on aga väga suur motivaator," kinnitab Pley.
"Laulupidu loob end iga kord uuesti," räägib Tartu Ülikooli semiootik Merit Rickberg.
"Laulupidu korrastab ühiskondlikku meelt ja on meile rahvana seetõttu väga oluline."
Tema sõnul on laulupeoga kaasnev kõiki kõnetav ja laulupeo märgilisuse tunded väga selgelt välja joonistatavad.
Noorematel lauljatel puudub (õnneks!) kogemus nõukogude Eesti perioodil toimunud laulupidude metsavendlikkusest kantud aurast ja vabas Eestis sündinud noored koorilauljad tajuvad laulupidu hoopis teisiti kui vanemad koorilauljad.
"Seetõttu võib siin leida suisa põlvkonadevahelise konflikti algeid." muigab ta pooleldi.
Rickberg kinnitab laulupeo tulevikku visandades, et nii võimas sümbol elab kindlasti edasi ja teda ei ohusta ka tohutud IT-tehnilised arengud.
Küll aga peaks tähele panema, et ka tehniliste lahenduste kaudu saame laulupidu paremini kommunikeerida laias maailmas.
"Mulle tundub, et seda tuleb ikka ja jälle teha," nendib Rickberg.
Tallinna Ülikooli sotsioloog Triin Roosalu räägib, et laulupidu peab ajas muutuma ja seda ka läbi repertuaari.
Samas peab vahekord uue ja vana vahel olema väga hästi läbimõeldud, pidu õnnestub vaid siis, kui kütkestatud saab ka publik.
Samuti vaatleb Roosalu laulupeoga kaasnevaid varjatud funktsioone ja kuidas need erinevaid ühiskonnakihte puudutavad.
Roosalu tunnistab, et laulupidu on väga suur ühendaja, kuid see on alati olnud seotud ka poliitikaga.
Tema sõnul me peaksime õppima asjale uuesti lähenema.
"Rahvuste küsimus on aegajalt tõusnud ka laulupidudest rääkides ja me ei saa seda delikaatset teemat lõpmatuseni edasi lükata," julgeb ta sedastada.
Saates räägime ka laulupeo kunstiliste väärtuste hoidmise hinnast, tõstatunud koorijuhtide palgaküsimuse otsesest mõjust laulupeole ja laulupeokuvandi hoidmisest.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
"Luukamber" on eetris laupäeval, 14. septembril kell 9
Kordub pühapäeval kell 12.
Kuula ka teisi saateid Luukamber:
https://klassikaraadio.err.ee/961466/helikaja-plaadinoel-toivo-tulev-magnificat'
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.