Hingedepäeval kõlab kontserdisaalides ja pühakodades muusika, mis soosib pimedal õhtul küünalt süüdates mäletama esivanemaid.
EMTA koori, EFKK lauljate ja Tallinna Kammerorkestri esituses kõlab Beethoveni missa dirigent Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.
Viini klassik Ludwig van Beethoven (1770-1827) polnud ei Mozarti ega Haydni eakaaslane ning alustas loometööga ajal, kui muusikas olid juba välja kujunenud nii kindlad vormid kui ka žanrid.
Mozart oli aga Beethoveniga seotud varasest lapsepõlvest, sest olla ta kasvanud imelaps Mozarti varjus ning Viinigi läks Beethoven sooviga saada Mozarti õpilaseks.
Aastaks sattus aga õppima Haydni juurde.
Beethoveni looming sündis muutunud maitsega publiku ette: seisusliku päritolu asemel kasvas au sisse muusiku eripära ja geniaalsus, pead tõstsid muusikaühingute juures tegutsevad orkestrid, uutel alustel hakkas toimima muusikaharidus, kujunes välja muusikaajakirjandus ja loomulikult jättis oma jälje kõigile ja kõikjale Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799).
Klassik Beethovenist sai aga helilooja, kelle loominguga arvestatakse klassitsismi perioodi jõudmist romantismi ajastusse.
1802-1812. aastad oli Beethoveni kõige viljakam ja jõulisem loomeperiood, sel ajal valmib ta Klaverisonaat nr 23 "Appassionata", kestab töö viienda sümfooniaga ning sünnib oratoorium "Kristus õlimäel".
Beethoveni kuulsus kasvab ja tema teoseid trükitakse, kujuneb välja äratuntavalt isiklik käekiri, mille alusel teda tavaliselt iseloomustame.
Järgmised kolm aastat olid heliloojale aga kriisiderohked ent paradoksaalselt kasvas tema populaarsus veelgi.
Aastate 1816-1827 loominguperioodi kroonijuveeliks saab Sümfoonia nr 9, mille esiettekanne jääb helilooja viimaseks menuõhtuks Viinis.
26. märtsil 1827 surnud Beethoveni matustel osales umbkaudu 10 000 inimest.
Beethoveni eripära oli töötamine mitme suure teose kallal samaaegselt, ta viimistles oma muusikalisi ideid põhjalikult ja joonistas välja heroilised-jõulised karakterid.
Beethoveni loomingus ei ole sümfoonia pelgalt õukondlik meelelahutusmuusika, vaid suure filosoofilise idee all kulgev teos.
Beethoveni Missa C-duur (1807) järgib küll klassikalise missa formaati ja mõni selle osa mõjub suisa mozartlikult, ometi peeti teost selle sünni ajal liiga uuenduslikuks ja sellesse suhtuti pigem ebalevalt.
Missat esitatakse kontserdisaalides pigem harva, seekord kõlab teos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koori, Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljate, Tallinna Kammerorkestri solistide esituses, dirigent on Tõnu Kaljuste.
Solistid on Yena Choi, Oliver Kuusik, Tuuri Dede, Kuno Kerge.
Missa tuleb ettekandele hingedepäeva õhtul.
Hingedepäev kehtestati katoliiklikus kirikukalendris rohkem kui tuhat aastat tagasi, 1006. aastal.
Hingedepäev, mille tähistamine on vahepeal olnud unustuses, hoogustus Eestis uuesti 1990ndatel, kui esivanemate meelespidamiseks ja austamiseks süüdati küünlad nii koduakendel kui kalmudel.
Eesti rahvakalendris on hing vana läänemeresoome sõna, mis märgib elualget inimeses, loomas ja looduses.
Hing on üks olulisemaid kujutelmi rahvausundis, hinge kehast lahkumise järel liikus see kas mõnda olendisse, suundus teispoolsusesse või käis hingedeajal kodus.
Eelkõige on hingedepäev võimalus küünalt süüdates meenutada siitilmast lahkunud kalleid inimesi.
Otseülekanne Kaarli kirikust algab 2. novembril kell 19.
Helirežissöör on Ats Treimaa, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/991265/kontserdisaalis-ooperigala-toob-lavale-90-aastase-eesti-ooperiloo
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.