Kell 13:
- Saabuval kevadel tähistaks helilooja Alo Mattiisen 60ndat sünnipäeva.
Kõigest 35 aastasena meie seast lahkunud Mattiisenil on kodumaises laulva revolutsioonis võtmeroll, just tema laulude saatel toimus Eesti taasiseseisvumine.
Alo Mattiisen oli oma lähedaste sõnul tihti öelnud, et ta sureb noorena.
Mattiiseniga palju koostööd teinud laulutekstide autor Jüri Leesment on arvanud, et Alo säras eredalt ja see kurnab inimest.
Oma varasest surmast rääkimise kohta arvab Leesment: "See oli väike kinnisidee või etteaimdus". - Stuudiokülaline on Alo Mattiisenit kõige lähemalt tundnud naine, tema abikaasa ja tütre ema Rita Rätsepp.
"Meid raputati üles, nüüd on aeg mugavustsoonist välja astuda ja edasi liikuda," ütleb Rita Rätsepp viimasele aastale mõeldes.
Delta saatekülaline on naine, kellele on elu rohkem kui ühel korral taolisi raputusi pakkunud. Seda alates hetkest, mil Emumäe külje alt pärit 17-aastane neiu Tallinnasse lavakunstikateedrisse sisse sai ning kohtus Kivimäel ühiselamus oma tulevase abikaasa, helilooja Alo Mattiiseniga.
Lavakunstikooli XI lennu lõpetanud Rita lahkus lõpuks teatrilavalt, ja ehkki ta näitleb teleekraanil siiani, on tal veel teinegi leib – psühholoogia.
"Kui küsida, kes ma olen, siis ütlen, et näitlev psühholoog. Psühholoogi tööd teen igapäevaselt, samuti on mul palju koolitusi. Kolleegid küsivad, miks peaksingi teatrisse minema, sest koolitusteks ma kirjutan, lavastan, kannan ette. Saan tähelepanu. Koolitus on nagu monoetendus."
Miks aga Rita Rätsepp just metsa vahel sõites tõsiselt närvi läheb, kuidas nutiseadmed tema elu määravad, ja kuidas suhtub ta surma, mis meid koroona-ajal justkui taustamuusikana saatma on hakanud?
Jutuks tulevad ka Rita elus olulised inimesed – teiste hulgas Mikk Mikiver, Olli Ungvere ning muidugi Alo Mattiisen, kelle sünnist möödub sel kevadel 60 aastat.
Kell 14:
- Kuulame Alo Mattiiseni muusikat.
Alo Mattiisen lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal (juhendaja Heino Rannap, 1984) ja 1988. aastal kompositsiooni eriala (juhendaja Eino Tamberg).
Kui Erkki-Sven Tüür otsis 1983. aastal endale asemikku ansamblis In Spe, võttis Alo pakkumise vastu ja esimene esinemine toimus juba 1984.
Alo Mattiisen töötas Jõelähtme koolis muusikaõpetajana, oli Eesti Raadios ja Reklaamitelevisioonis muusikatoimetaja, hiljem tegutses vabakutselise heliloojana.
Mattiseni looming on üsna laia diapasooniga – seal on instrumentaalteosed, muusikal, muusikat filmidele ja teatrilavastustele, kantaat jm, kõige rohkem on ta aga kirjutanud laule – neid on 86.
Tuntumaid Mattiiseni laule on "Ei ole üksi ükski maa", mis kujundas laulva revolutsiooni käigus Mattiisenist vabaduslauliku sümboli.
Laulval revolutsioonil oli Eesti taasiseseisvumisel erakordne roll väljendades ühteaegu nii rahva üksmeelsust kui avaldades poliitilist mõju.
Rahvarinde korraldatud suursündmusel "Eestimaa laul" osales ligi 300 000 inimest ja ülipopulaarseks sai Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi loodud tsükkel "Viis ärkamisaegset laulu".
Alo Mattiisen suri 30. mai 1996. aastal südamepuudulikkuse tagajärjel oma kodus, ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Alo Mattiisen kuulub kogumiku "Sajandi sada Eesti suurkuju" (1999) nimistusse kaheteistkümne parima eesti helilooja seas.
Saatejuht on Piret Kooli.
Kommentaarid