Eino Tamberg kirjutas kolmes vaatuses epiloogiga romantilise ooperi “Cyrano de Bergerac” 1974. aastal Jaan Krossi libretile, mille aluseks on Edmond Rostand'i samanimeline värssdraama.1964. aastal kirjutas Jaan Kross järelsõnas E. Rostand’i näidenile:
“Cyrano de Bergerac’i nimitegelane on ajalooline isik, kelle üldistest tüüpjoontest ja eluloost on näidendis enam-vähem kinni peetud. See Pariisi kalakaupmehe pojapoeg sündis 1619. aastal ja tohtis lisada oma nimele aadli-de, tänu sellele, et tema isa oli suutnud omandada Lõuna-Prantsusmaal Bergeraci nimelise läänivalduse.”
Cyrano saab hariduse Pariisi, astub gaskoonidest koosnevasse Carbon de Castel-Jaloux kaardiväekompaniisse ja alustab kirjanduslike katsetustega. 1655. aastal kukub Cyranole salapärastel asjaoludel pähe puupalk ja lõpetab tema seiklusterohke elutee.
Tõelise Cyrano elukäik erineb oluliselt romantilise ooperikangelase Cyrano omast, kelle sünni ja surma vahele jäävat ajavahemikku õilistab ennastsalgav armastus kauni Roxane vastu.
Eino Tamberg oma ooperist:
“Taotlesin “Cyranos” ooperlikkust selle klassikalises tähenduses nii muusikalise keele kui vormilise ülesehituse poolest.
Igale tegelasele on antud aaria või mõni muu laululine number, peaaegu puuduvad tänapäeva muusikale omased dissonantsid, suurt rõhku on pandud meloodiale, selle laulvusele ja ilule ning kasutatud ka koloratuuri...”
Ooperi tegevus toimub 17. sajandi keskel ja algab öise võitlusega Pariisi pimedail tänavail.
Cyrano kompanii osutub küll tugevamaks, kuid see ei rõõmusta õnnetut noormeest, kellele valmistab meelehärmi tema liiga suur nina, mis tõttu ta iial oma kauni nõbu Roxane silmis imetlevat poolehoidu ei leia.
Roxane saab tema suurest ja ennastsalgavast kiindumusest teada alles ooperi lõpus, kui on juba liiga hilja...
Esmakordselt lavastati Eino Tambergi “Cyrano de Bergerac” Estonias 1976. aastal.
Järgmine lavastus Mikk Mikiverilt sai valmis 1995. aasta veebruaris, etenduse muusikaline juht ja dirigent oli Paul Mägi.
Tegelased ja osatäitjad:
Cyrano – bariton Sauli Tiilikainen
Roxane – sopran Mia Huhta
Christian – tenor Mati Kõrts
Krahv du Guiche – bariton Jassi Zahharov
Roxane seltsidaam – metsosopran Riina Airenne
Kapten – bariton Rauno Elp
Pagar Ragueneau – tenor Juhan Tralla
Tema naine Lise – sopran Margit Saulep
Kaputsiin – tenor Väino Karo
3 poeeti – Priit Kruusement, Ain Anger, Ants Kollo
Rahvusooper Estonia koori ja orkestrit juhatab Paul Mägi.
Salvestatud 1999-2000 Estonia kontserdisaalis, helirežissöör Maido Maadik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.