Tõnu Kaljuste, rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja orkestridirigendi suurte loominguliste saavutuste seas särab eredalt 2014 Grammy auhind parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose “Adam’s Lament” eest.
2010. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori ja dirigeerimisosakonna juhatajana tegutsev Kaljuste on koostööd teinud mainekate plaadistusstuudiotega: ECM Records, Virgin Classic, BIS, Caprice Records.
Tema eestvedamisel on 2004. aastal elu kutsutud projektiteater NargenOpera ja kaks aastat hiljem alustanud Nargenfestival toimub samuti tema kunstilise kureerimise all.
1981. aastal asutas Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja oli selle peadirigent paarkümmend aastat.
Koori ees jätkasid tema tööd Paul Hillier, Daniel Reuss ja alates hooajast 2014/2015 on koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putniņš.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor tähistab Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit mitme kontserdiga kodu- ja välismaal.
Mõni nädal tagasi esineti koos Tallinna Kammerorkestriga Risto Joosti juhatusel Hollandis ja Brüsselis, edasi jätkus kontserditurnee Kaspars Putniņšiga Londonis, Dublinis ja Amsterdamis.
Märtsi lõpul osaleb koor Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi-Robert Wilsoni lavastuse “Aadama passioon” ettekannetel Berliinis.
Tallinna Kammerorkestri asutas Tõnu Kaljuste 1993. aastal ning kahe aastakümnega on kollektiivist kujunenud tegus esindusorkester, kelle repertuaar on väga laia diapasooniga ning kellel on tähtis roll uudisteoste esitamisel ja vähetuntud muusika tutvustamisel.
Esimese peadirigendi Tõnu Kaljuste käe all tegutses orkester aastatel 1993– 1995 ning 1996–2001. Orkestri ees on peadirigendid olnud Juha Kangas ja Eri Klas ning aastast 2013 Risto Joost.
Kauaaegne koostöö koori ja orkestri vahel on mõlemale toonud palju tuntust ja rahvusvahelist tunnustust – 1993. aastal salvestati plaadifirmale ECM Tõnu Kaljuste käe all Arvo Pärdi autoriplaat “Te Deum”, sama märgi alt on ilmunud Pärdi autoriplaadid “Litany”, “In principio” ja “Adam’s Lament”, samuti Erkki-Sven Tüüri “Crystallisatio” ning Heino Elleri “Neenia”.
Kontserdil "Maailma parim Eesti" kõlab Eesti muusika:
* Cyrillus Kreek (1889–1962) – „Maga, maga, Matsikene“ segakoorile (1922), tekst: rahvaluule
* Tõnu Kõrvits (*1969) – “Kreegi vihik” (2007), tekst: eesti vaimulikud rahvaviisid:
- I “Nüüd ole, Jeesus, kiidetud” (Kihnu)
- II “Nüüd on see päev ju lõppenud” (Rapla)
- III “Ma kiitlen ükspäinis neist verisist haavust” (Pärnu-Jaagupi)
- IV “Oh võta, armas Jeesus, vastu mult” (Kolga-Jaani)
- V “Su hooleks ennast annan ma” (Mustjala)
- VI “Lenda üles kurbtusest” (Otepää)
- VII “Minu hing, oh ole rõõmus” (Lääne-Nigula)
- VIII “Ma vaatan üles mäele” (Saaremaa)
* Veljo Tormis (1930–2017) – „Jaanilaulud“ tsüklist „Eesti kalendrilaulud“ segakoorile ja orkestrile: (1967/2009): VII Jaanilaul (tekst: rahvaluule)
* Erkki-Sven Tüür (*1959) – “Psalmoodia” segakoorile ja orkestrile (1993/2012): III osa, tekst: Psalm 150
* Pärt Uusberg (*1986) – “Muusika” segakoorile (2008), tekst: Juhan Liiv
* Eduard Tubin (1905–1982) – “Igatsus” segakoorile (1930/1932), tekst: Ernst Enno
* Raimo Kangro (1949–2001) – “Vesised kaanonid” segakoorile op. 32a (1985), tekst: Leelo Tungal
- “Lohutus”
- “Ujuma”
- “Õnnetus”
- “Sägavana”
* Jaan Rääts (*1932) – “Intrata” kammerorkestrile op. 102 (1997)
* Arvo Pärt (*1935) – “Silouan’s Song (“My soul yearns after the Lord…”) keelpilliorkestrile (1991)
* Lepo Sumera (1950–2000) – Concerto per voci e strumenti / Kontsert häältele ja instrumentidele (1997), tekst: Doris Kareva (I, II ja III)
Klassikaraadio salvestab kontserdi ja see on eetris laupäeval, 24. veebruaril kell 19.
Salvestuse helirežissöör on Ats Treimaa, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/l/kontserdisaalis
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.