Jaan Krossil libretole loodud ‟Cyrano de Bergerac” salvestati esimest korda Melodija heliplaadile aastal 1980.
Esmasalvestusel laulavad Teo Maiste, Anu Kaal, Urve Tauts, Hendrik Krumm, Ervin Kärvet, Tiit Tralla ja Haili Sammelselg. RAT Estonia koori ja orkestrit juhatab maestro Eri Klas.
Helilooja Eino Tambergi ja libretist Jaan Krossi koostöös 1974. aastal valminud ‟Cyrano de Bergerac” on üks kaunimaid ja armastatumaid eesti oopereid.
Teose aines pärineb prantsuse neoromantikust poeedi Edmond Rostandi tuntuimast näidendist (1897).
Värssdraamat on ooperi ainesena kasutanud ka teised heliloojad – nagu näiteks 20. sajandi Itaalia helilooja Franco Alfano.
‟Uus aine võlus mind oma tunnete ja mõtete rikkuse ning mitmekülgsusega. Harva võib kohata nii eredat ja mitmetahulist karakterit kui Cyrano. Ta on peen poeedinatuur ja hulljulge mõõgakangelane. Tema tunneteskaala ulatub säravast koomikast sügava traagikani, tas on uhkust ja alistumatust ülikute ees, põlgust orjameelsuse ja pugejalikkuse vastu, kompromissitust oma loomingu kaitsel, ületavat eneseohverdust ja samal ajal ka ehtinimlikku edevust.”
– Eino Tamberg, Teatrimärkmik 1975/76
Jaan Krossi vaimukat ja hingestavat teksti ilmestavad romantiliselt kaunid meloodiad ning värvikalt väljajoonistuvad karakterid.
Ooperi tegevus toimub 17. sajandi keskel.
“Cyrano de Bergerac” esimene salvestus aastast 1980 kõlab Klassikaraadio eetris esmaspäeval 19. veebruaril kell 19.
Stuudios on Anne Prommik.
SISUKOKKUVÕTE
I vaatus
Tänav Pariisis.
Cyrano võitleb pimeduses tundmatute jõuguga.
Võit ei paku talle rõõmu, sest Cyranod rõhub ta välimus, mida ta peab nii eemaletõukavaks, et ei julge iial kõneleda kaunile Roxane’ile oma armastusest.
Ragueneau pagariäri.
Pagari ja Lise’i vestlusest selgub, et poeet Ligniere on teinud pilkelaulu võimsast ülikust De Guiche’ist, kes järjekordselt saanud Roxane’ilt korvi.
Tütarlapsest unistab ka hiljuti Pariisi saabunud noor kadett Christian.
Ilmub Cyrano ning kuuleb, et Roxane on talle kohtumise määranud.
Vaesed poeedid, kes lasevad end kunstilembelisel pagaril toita, jutustavad tundmatu kangelase võitlusest saja mehega.
Kangelane ise aga kirjutab õnnelikult Roxane’ile kirja.
Ilmub Roxane, kes kõneleb mehele oma armastusest – ilusa Christiani vastu.
Roxane palub nõbu, et ta kaitseks samasse rügementi määratud noormeest pilke- ja duellihimulaste gaskoonlaste eest.
Kapten Jaloux esitleb vaprat kompaniid De Guiche’ile. Too pakub Cyranole soodsat võimalust tutvustada oma näidendeid Richelieu´le endale.
Poeedi loobumine ärritab ülikut.
Kui Cyrano jutustab oma mõõgaseiklustest, hakkab Christian teda aasima nina pärast.
Kõigi üllatuseks talitseb Cyrano end ja avaldab noormehele, et Roxane ootab temalt kirja.
Christian on nõutu – sõnaosavust tal pole. Cyrano lubab teda aidata.
II vaatus
Roxane’i maja ees.
Roxane usub, et on kaunite sõnade kaudu õppinud tundma Christiani hinge – teadmata, et tegelikult kirjutab talle Cyrano.
De Guiche tuleb sõttamineku eel hüvasti jätma. Leidlik Roxane annab krahvile nõu rügement Pariisi jätta – kuna ta on Christiani pärast mures.
Christianil on aga villand võõraste sõnadega kõnelemisest. Ta püüab rääkida ise, ent kukub haledalt läbi.
Olukorra päästab Cyrano, kes rõduserva all peitudes noormehele sõnu ette ütleb.
Munk toob Roxane´ile kirja krahv de Guiche’ilt, kes kangelastegudele sõjaväljal on eelistanud kloostrisse peitumist ja soovib nüüd tütarlast külastada.
Valjult lugedes moonutab Roxane kirja sisu – krahv käskivat tal kohe Christianiga abielluda.
End mantliga varjav Cyrano peab de Guiche’i kinni luiskelooga kuulendudest.
Kuni krahv ta ära tunneb, on munk jõudnud juba noored paari panna.
Raevunud De Guiche saadab gaskooni kompanii lahingusse.
III vaatus
Lahingulaager Arrasi all.
Gaskooni kompanii on sattunud piiramisrõngasse, laagris valitseb nälg.
Igal hommikul teeb Cyrano ohtliku retke läbi rinde, et saata Roxane’ile kiri – ikka Christiani nimel.
De Guiche teatab oodatavast rünnakust. Kõigi hämmastuseks saabub Roxane koos oma seltsidaami ja Ragueneau´ga.
Nad on kaasa toonud rikkaliku pidusöögi.
Roxane palub Christianilt andeks, et on armastanud teda vaid tema ilu pärast. Enam ei hooliks ta, kui ilu kaoks.
Jahmunud Christian kõneleb sellest Cyranole – sest kui tütarlaps armastab tema hinge, siis see on ju Cyrano hing. Christian nõuab, et Cyrano selgitaks tütarlapsele kõik.
Siis hukkub ta aga juhusliku kuuli läbi ja poeet ei leia endas jõudu selgitusteks.
Algab lahing.
Epiloog.
Viisteist aastat peale Christiani surma on Roxane veetnud kloostris.
Muutumatult on iagl nädalal teda külastanud Cyrano.
Üksnes täna näib ta hilinevat.
Jaloux palub seltsidaamil hoiatada Cyranod, kel oma terava keele tõttu on palju vaenlasi. Ent juba toobki Ragueneau teate, et tema silma all on ühest aknast Cyranole pähe pillatud raske tammepakk.
Hoolimata rängast peahaavast tuleb Cyrano ikkagi Roxane’i juurde, kes õnnetusest midagi ei tea.
Cyrano palub luba lugeda Christiani viimast kirja.
Ta loeb seda valjult, kuigi väljas on kottpime – teab ta ju seda peast. Roxane mõistab kõik.
Cyrano jõud raugeb.
Kokkuvõtte autor Merike Vaitmaa
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.