Andres Uibo on orelikunstnikuna ja orelimuusika edendajana meie muusikamaastikul figuur, kes ilmselgelt tutvustamist ei vaja. Piisab, kui mõtleme ainuüksi rahvusvahelisele Tallinna orelifestivalile, mille kunstiline juht on Uibo olnud juba paar aastakümmet. Ka pedagoogina annab ta meie muusikapõllul oma hinnatava panuse: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorina hoolitseb Uibo noorte organistide järelkasvu ja "jätkusuutlikkuse" eest, viib edasi neid interpretatsioonilisi traditsioone, millele omal ajal pani aluse Hugo Lepnurm (kelle õpilane Uibo ka ise oli). Ent heliloojana pole Andres Uibo ilmselt nii tuntud ning seda viga aitab nüüd parandada Uibo autoriplaat "Apocalypsis Symphony", mis on valimik tema teostest aastatest 1993–2005.
Peale CD nimiloo võib albumil kuulda veel "Bach im Spiege", "Licht und Schatten" ja "Drei Choralmeditationen". Kui Andres Uibo loomingulist käekirja kõige üldsõnalisemalt iseloomustada, siis äratab tähelepanu tema muusika heakõlalisus ja ka teatud meditatiivsus ning klassikaliste traditsioonide respekteerimine. Ning siin pole erilist tähtsust, kas Uibo helikeel võiks assotsieeruda mõne suure eeskujuga või mitte, kuna tema isikupära avaldub pigem muusika sisulistes kui välistes kvaliteetides. (Igor Garšnek, Sirp 2006)
Klassikaplaati tutvustab Johanna Mängel.
Kommentaarid