Täna, 14:00
Rahvusorkester mängib Veljo Tormise mälestuseks. Dirigent on Kristjan Järvi, solistid Arvo Leibur ja Liisi Koikson. Otseülekanne laupäeval kell 14. Vahendab Marge-Ly Rookäär.
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri suvine kontsert Hirvepargis on pühendatud Veljo Tormise äsjasele 90. sünniaastapäevale.
Dirigent Kristjan Järvi on kokku pannud programmi, mille keskmes on Veljo Tormise orkestriteosed ja laulude seaded.
Tormise Avamäng nr 2 kõrval kuuleb populaarset muusikat filmile "Kevade", kõlab mitme tuntud koorilaul orkestriseade.
Kristjan Järvil on Tormise muusika vastu väga sügav lugupidamine, mis ulatub aastate taha.
Tormise muusika kõrval esitatakse Heino Elleri, Eduard Tubina ja Tõnu Kõrvitsa muusikat, omamoodi värvipitseri annab Kristjan Järvi ja Liisi Koiksoni looming.
Kava:
Hirvepark asub Toompea nõlval ning pargiala hilisemat perioodi kirjeldatakse ürikutes alates keskajast. Linna kindlustamiseks ehitati 15. sajandini peamiselt kivist kaitsemüüre ja -torne, lisaks kuhjati ka mullast valle ning kaevati kaitsekraave.
Hirvepargi ala oli keskajal eriti tähtis kaitse seisukohalt, sest see oli ordu- ja hilisema kubernerilossi väline lõunanõlv.
Tervikuna asus Toompea loss looduslikult eriti hästi kaitstud kohas, paiknedes järskude nõlvadega kõrgendikul. Erandi moodustaski seesama laugjas lõunanõlv.
Teine põhjus, miks selles piirkonnas panustati rohkem kaitsele, oli asjaolu, et lähedalasuv suure pudeli kujuline Tõnismäe kõrgendik ulatus samas kohas Toompea lõunaküljele liiga lähedale.
Nii kaevati Tõnismäe põhjasuunalist otsa korduvalt madalamaks ning hilisemat Hirvepargi piirkonda kindlustati veelgi muldkindlustuste ja aeg-ajalt ka vajalikus sügavuses ning laiuses kaitsekraaviga.
Hiljem, pargi rajamisel on selgunud, et ka põhjavee tase on olnud kõnealuses piirkonnas kõrge, seega – vesi püsis kraavis ilmselt hästi.
Linna teiste piirkondade vallikraavidesse, mis ise nii hästi ei täitunud, juhiti juba 14. sajandi keskpaigast vett ka Ülemiste järvest mööda veerenni (tänaseni tunneme selles kohas Veerenni tänavat).
Bastionide esisel alal, valdavalt vallikraavi ja osaliselt Vismari raveliinil paiknev Hirvepark sai alguse 1857. aastal, pärast Krimmi sõda (1854-1855), kui Tallinn kustutati maakindluste nimekirjast.
Maa renditi Eestimaa Aiandusühingule esindusliku dendroloogiaaia ja arboreetumi rajamiseks.
1913. aastal korrastati hilisema linnaaedniku Hans Lepa juhtimisel Hirvepargi Toompea ja Vismari tänavate vaheline nurk, tänaseks pole ent ei hoonetest ega kasvuhoonest säilinud mingit jälge.
Sealsel pargiaasal paikneb täna kunstnik Kristjan Rauale, eepose Kalevipoeg illustraatorile pühendatud monument.
Pärast I Maailmasõda, 1920. aastate algul plaaniti Hirveparki rajada küll botaanikaaed, kuid see ei õnnestunud.
Hirvepargi laiendamine sai teoks mõne aasta pärast, kui linnal tekkisid ressursid rohevööndi korrastamiseks.
Nimelt kehtestati sel ajal Eesti Vabariigis tulumaks ja see võimaldas ka Tallinnal suuremate summadega toimetada haljasalade korrastamisel ning uute rajamisel,
Hirvepargi laiendamise jaoks ostis linn krundi ka eraomanikult – see oli omas ajas täiesti erandlik nähtus.
Oma nime sai Hirvepark 1930. aastatel siia rajatud Hirveaia järgi, mis asus pargi Toompea tänava poolses osas.
Metskitsed, kes toodi siia Hirveaeda, siin küll hästi vastu ei pidanud, kuid andsid pargile nime.
1936. aastal sai kogu pargist lõpuks Tallinna linna omand ja sellest kujundati avalik park linlastele ning 1939. aastal püstitati pargi uuemasse ossa sissepääsunõlvale limonaadikohvik.
Hirvepark kuulub looduskaitse alla 1959. aastast alates.
Tallinna vanalinna muinsuskaitse alasse jäävana on Hirvepark ka riikliku kaitse all ning see asub 1997. aastal UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinna territooriumil.
kasutatud materjalid: ERSO ja tallinn.ee
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester musitseerib Hirvepargis laupäeval, 15. augustil.
Dirigent on Kristjan Järvi.
Otseülekanne algab kell 14.
Helirežissöör Tanel Klesment, saate toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Ladina-Ameerika rütmidele keskenduva Trio Maag eelseisev kontserttuur; kitarrist ja helilooja Robert Jürjendal räägib koostööst USA-s tegutseva produtsendi Jon Durant'iga; stuudiokülaline on pianist ja helilooja Urmas Lattikas, kes tähistab 60. sünnipäeva
