19:00
Tänavuse Suure-Jaani muusikafestivali keskmes on Eesti muusika patriarh Artur Kapp, kes on mitmes žanris Eesti esimeste heliteoste autor. ERSO ees on solist Peterburi konservatooriumi rektor Aleksei Vassiljev. 22. juunil kell 19 toimuvat kontserti vahendab eetrisse Anne Prommik.
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri traditsioonilisel Suure-Jaani kontserdil kõlab Artur Kapi esimene sümfoonia "Quasi una fantasia" ja prelüüd tšellole ja sümfooniaorkestrile.
Solist on Peterburi konservatooriumi rektor Aleksei Vassiljev.
Otseülekanne Suure-Jaani kooli saalist on eetris reedel, 22. juunil kell 19.
Vahendab Anne Prommik.
Artur Kapil endal oli kombeks öelda, et Eestis on kolm kuulsat heliloojat – Rudolf Tobias ja Peeter Süda.
"Kapp oli tavaelus igavesti lõbus vigurivänt, hambamees ja võllaroog," on meenutanud muusikateadlane Johannes Jürisson.
Juba kooliajal oli ta koerusi täis, korraldas koerte võiduajamisi ja ratsutas sea seljas, rääkis pastorile vastu, kuigi tema isa oli kasvatusteadlane ja pedagoog.
Heliloojana oli aga Kapp äärmiselt tõsine – eeskätt hindas ta Bachi loomingut, kirjutas pigem mõtlikku ja sünget, isegi leinalist muusikat.
Tema sümfoonilised teosed on paljusõnalised ja majesteetlikud. Artur Kapi loomingus avaldub ka helilooja lüüriline pool, eriti tema soololauludes.
"See tuleb vist sellest, et Artur Kapp oli pidevalt armunud," väitis Jürisson.
Artur Kapp oli koos Rudolf Tobiasega Eesti üks esimesi professionaalseid heliloojaid ja XX sajandi esimese poole mõjuka muusikakoolkonna rajaja.
Juba enne kooli lõpetamist kirjutas ta sümfoonilise avamängu "Don Carlos"
Artur Kapi looming hõlmab nii sümfoonilisi suurvorme kui ka kammermuusikat ja koori- ning soololaule.
Kapi suurejoonelist, ülev-ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon – Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming.
Artur Kapp alustas õpinguid Peterburi Konservatooriumis 1891. aastal.
Tema tšelloprelüüd on kirjutatud ajal, kui ta töötas Astrahani Muusikakooli direktorina.
100 aasta eest kirjutatud teoses soleerib Peterburi konservatooriumi rektor Aleksei Vassiljev.
Eestisse naastes sai Artur Kapist Estonia teatri dirigent ja konservatooriumi õppejõud.
1924. aasta suvepuhkuse ajal Liivamäel kirjutas helilooja oma esimese sümfoonia f-moll alapealkirjaga "Quasi una fantasia", mille pühendas Beethoveni üheksanda sümfoonia loomise 100. aastapäevale. Beethoveni muusikat tsiteerib ta ka oma sümfoonias.
Kuigi ta hindas heliloojatest eeskätt Bachi, oli tema enda helikeel väga romantiline, võimsuselt wagnerlik.
Vanaduspäevad veetis Artur Kapp oma sünnilinnas Suure-Jaanis.
Sinna on helilooja ka maetud, nagu ka tema teised pereliikmed Villem Kapp ja Eugen Kapp.
Kontserdi teises pooles kõlavad Sergei Rahmaninovi 1940. aastal kirjutatud "Sümfoonilised tantsud".
Rahmaninovi viimane helitöö võtab kokku kogu helilooja loomingu. Tantsud ei ole aga kuigi lõbusad vaid esitlevad hästi Rahmaninovi hilist stiili selle põnevalt vahelduvate harmooniatega, peaaegu prokofjevlikult groteskses võtmes.
Teose avamotiiv meenutab Prokofjevi ooperit "Kuldkikas" – see oli ainukese teose noot, mille Rahmaninov võttis kaasa Läände emigreerudes.
Teoses kõlab Rahmaninovi valusat igatsust armastatud Venemaa järele.
Finaalis tsiteerib ta nii dies irae motiivi kui ka laulu "Blagosloven yesi, Gospodi" oma võimsast kiriklikust kooritsüklist "Koguöine jumalateenistus".
Kontserdiga tähistatakse 140 aasta möödumist Artur Kapi sünnist.
Kavas:
--- Vaheaeg ---
16.-23. juunini kestev Suure-Jaani Muusikafestival toimub tänavu 21. korda.
Suure-Jaanist on pärit heliloojad Artur Kapp, Villem Kapp, Mart Saar, kunstnikud Johann Köler, Paul Kondas, kirjanik Albert Kivikas, muusikud Julius Vaks, Roman Toi, Helen Tobias-Duesberg.
Kui esimesel festivalil 1998. aastal kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teoseid paljudelt Eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka tänapäeva loomingust.
Traditsiooniliste kontsertide kõrval toimuvad kontsertetendused ja lõunatunnid kohvikus Arturi Juures, kus loovisikud räägivad oma tegemistest.
Festivali korraldab Põhja-Sakala vald, tehes koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga ja Rahvusvahelise Artur Kapp'i Ühinguga.
Festivali kunstiline juht on Andres Uibo.
Otseülekanne Suure-Jaani kooli saalist.
Vahendavad helirežissöör Aili Jõeleht ja toimetaja Anne Prommik.
Klassikaraadios alustab uus saatesari "Muusika on tõsine asi", kaks noort muusikut esinesid Bangladeshi televisioonis; stuudiokülaline on kirjandusteadlane Priit Kruus, kes mõtestab praegust eesti kirjandust. Saatejuht on Ivo Heinloo.
