Peadpööritav kontserdikalender ja edu maailmalavadel on Hollandis resideeruvat võimsa dramaatilise häälega sopranit Aile Asszonyid saatnud juba mõnda aega, oma juubeliaastal esineb ta ka koduses "Estonias". Naise elu erinevate etappide väljakutsete, kirgede ja pettumustega tegelev mahukas Lied-kava tuleb ettekandele koos kogenud lauljate pianisti, Roomas elava Toomas Kaldaruga. Neli kontserdil kõlavat laulutsüklit on kirjutatud saksa-austria romantilise traditsiooni vaimus aastatel 1840-1910.
Giuseppe Martucci on üks väheseid Itaalia heliloojaid, kes pole kirjutanud oopereid - tema pilk oli suunatud hoopis üle Alpide. Oma kontsertide kavva pani ta ikka meelsasti Brahmsi, Mendelssohni ja muidugi Wagneri teoseid. Tänu Martuccile kõlas Itaalias ka "Tristani ja Isolde" esmaettekanne. Tema hilisromantiline vokaaltsükkel ""Meenutuste laul" (1887) keskendub kadunud armastusele.
Ooperiheeros Richard Wagneri "Wesendoncki laulud" (1858) on pühendatud jõukale siidikaupmehele, kelle noore luulelembelise naise Mathildega tekkis Wagneril kirglik romaan. See Mathilde tekstidele kirjutatud tsükkel oleks justkui nende armastuse lugu muusikas. Märgiline on ka see, et teose viimane lugu "Unistused" on kirjutatud "Tristani ja Isolde" suure armudueti teemale, tsüklis leidub teisigi tsitaate sellest ooperist, mis on ka Mathilde Wesendonckile pühendatud.
Robert Schumanni laulutsükli "Naise elu ja armastus" (1840) saamislugu on tihedalt seotud helilooja enda elu ühe õnnelikuma ja samas pingelisema perioodiga. Aastal 1840 – mida sageli nimetatakse "Schumanni lauluaastaks" – oli helilooja sügavalt armunud noorde pianisti Clara Wiecki, kuid nende suhe oli isa Friedrich Wiecki tugeva vastuseisu tõttu takistatud. Schumann pidi oma armastust ja elutahet sõna otseses mõttes kaitsma, alustades pikka ja kurnavat kohtuvaidlust, et saada luba Claraga abielluda. Kui Schumann leidis Adelbert von Chamisso luulekogu "Naise elu ja armastus", puudutas see teda kohe – kogu tsükkel kirjeldab naise tundeid esimesest armumisest abielu ja emaduseni ning lõpeb leinaga pärast abikaasa surma. Need tekstid võimaldasid Schumannil väljendada Claraga seotud ootusi, igatsust ja sügavat pühendumust. Ta kirjutas tsükli 1840. aasta augustis vaid mõne päevaga, mil tema loomejõud oli erakordselt kõrge.
Alma Mahleri poole pöördus tema abikaasa järgmiste sõnadega: "Geeniusi saab perekonnas olla ainult üks ja abielu kahe helilooja vahel oleks võimatu. Kas sa kujutad ette kui naeruväärne ja alandav see oleks meie mõlema jaoks? Helilooja roll kuulub mulle, sinu roll on olla lahke ja arusaaja kaaslane." Need sõnad ei tee just au Gustav Mahlerile. Tõepoolest, kogu abielu jooksul toetas Alma igatpidi oma meest, jagas tema õnnestumisi ja läbikukkumisi, justkui oleks tegu tema enda muusikaga. Andekas naine oli olukorraga leppinud, aga ei andestanud seda oma abikaasale iial. Tema loomingust on säilinud umbes 17 laulu. Kontserdikavva on jõudnud helilooja enne 20-aastaseks kirjutatud tsükkel "Viis laulu", mis hämmastab oma meeleolude, sügavuse ja tundeskaalaga.
Esinevad:
Aile Asszonyi, sopran
Toomas Kaldaru, klaver
Kavas:
- Giuseppe Martucci "La Canzone dei Ricordi"
- Richard Wagner Vokaaltsükkel "Wesendonck Lieder"
- Robert Schumann Vokaaltsükkel "Die Frauenliebe und Leben"
- Alma Mahler "Fünf Lieder"
Ülekannet vahendavad helirežissöör Kaspar Karner ja toimetaja Anne Aavik.
Artikli kirjutamisel on kasutatud on Toomas Kaldaru tekste.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.