Esitavad:
Eesti Rahvusmeeskoor, Estonia Seltsi Segakoori, Voces Musicalese ja Collegium Musicale naised ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Dirigeerib Risto Joost.
Solistid:
Anush Hovhannisyan (sopran, Armeenia), Monika-Evelin Liiv (metsosopran, Eesti/Soome), Ji-Min Park (tenor, Lõuna-Korea), Krzysztof Szumanski (bassbariton, Poola).
15.juunil 2019 kõlas teos selles esituses Tõrva keskväljakul.
Klassikaraadio salvestas 14. juunil Estonia kontserdisaalis toimunud läbimängu.
Toonmeister on Ats Treimaa, toimetaja Kersti Inno.
See suurkontsert sai teoks Tõrvast pärit eesti metsosoprani Monika-Evelin Liivi eestvõttel ja korraldamisel.
Lauljatari inspireeris tema elu muutev sündmus 20 aastat tagasi sealsamas Tõrva keskväljakul: George Gershwini ooperi "Porgy ja Bess" ettekanne maestro Eri Klasi juhatusel.
- Kontserdi eel kuuleme intervjuud Monika-Evelin Liiviga.
Kontsert toimus koostöös Londoni Kuningliku Ooperi Jette Parkeri noorte lauljate programmiga.
Pärast teose kõlamist saab kuulata Mari-Liis Uibo intervjuud selle programmi kunstilise juhi David Gowlandiga.
Verdi Reekviemi saamislugu algab ühe valesti astutud sammuga.
Nimelt külastas suur itaalia poeet Alessandro Manzoni 1873. aastal San-Fedele kirikut.
Lahkudes komistas 88-aastane kirjanik trepil ja kukkus, surm oli silmapilkne.
Ehkki Verdi ja Manzoni olid kohtunud vaid üheainsa korra, oli kirjaniku mõju Verdile suur.
Alessandro Manzoni novellist "I promessi sposi" (Kihlatu) sai Verdi üks meelisteos ajast, kui ta seda teismelisena esmakordselt luges.
See lihtne novell mõjus heliloojale innustavalt ja oli ilmselgelt tema 1840. aastatel kirjutatud isamaaliste ooperite ideeliseks lähtepunktiks.
Giuseppe Verdi Reekviem on pühendatud Alessandro Manzoni mälestusele.
Teose esiettekanne toimus helilooja enda juhatusel Milaano Püha Markuse kirikus 22. mail 1874, aasta peale Manzoni surma.
Verdi Reekviem järgib üldiselt katoliku kiriku vastava riituse kulgu. Samas on teos aga kirglik ja teatraalne ehk, nagu Verdi kaasaegsed vahel mainisid, see on ooper vaimulikus rüüs.
Kristel Pappel:
"Reekviemi keskpunkt on Viimse kohtupäeva õudusi maaliv "Dies irae" (See viha päev).
Sellele on teravaks kontrastiks Reekviemi algus, mis esmalt nagu sosistades pöördub surma kui lohutaja ja kannatuste leevendaja poole. Oma meisterlikkust polüfoonilise muusika kirjutamisel näitab Verdi "Sanctuse" (Püha) topeltfuugas ja Reekviemi viimases osas "Libera me" (Päästa mind). Selles ühtlasi ilmuvad veel kord nii Reekviemi alguse kui ka "Dies irae" muusikalised põhimotiivid. Verdi võimsa Reekviemi lõpetavad sugestiivse tasase palvena sõnad "Libera me" selginenud, nagu igavest valgust kiirgavas C-duuris."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.