Itaalias alguse saanud renessanss levis sajandite jooksul üle kogu Euroopasse.
Vaatamata trükikunsti leiutamisele ei olnud muutused kõikjal kiired toimuma – uute ideede levik oli küll sujusam, kuid mitte ühtlane.
Kui kujutava kunsti meka oli peamiselt Itaalia, siis muusikas jäid tooni andvaks Madalmaad.
Religiooni suhtes muutus vaade kunstile – hakati rohke fokusseerima inimkeskse maailma suunas.
Kui varasemal oli ilu ja õigus inimeseülene, siis nüüd oli elamuste pakkumine muutumas ka inimese meeleliseks naudinguks.
Kirik lakkas olemast inimese elu kesktelg ning sel ajal muutus (ka tänu sõdadele) Euroopa poliitiline kaart.
Itaalia muutus aina enam kunstilembeseks maaks, 14-15 sajandil kirjutatud muusika hakkas aina enam hindama ilu, mis oli inimesele kõrvale harmooniline kuulata.
Renessanssmuusikast rääkides puuduvad väga ühesed tunnused, pigem on vaatluse all kolm suuremat koolkonda: Madalmaade, Rooma ja Veneetsia koolkond.
Peamiselt ajavahemikul 1550-1610 Veneetsia Püha Markuse kirikuga seotud Veneetsia heliloojatele oli tol ajal iseloomulik mitmekooristiil ning nii pillide ja kui saateta muusika kasutamine kirikumuusikas.
Olulisemad Veneetsia koolkonna esindajad on Giovanni Gabrieli ja Andrea Gabrieli, kelle muusikat on ajaloolased nimetanud ka täiuslikuks.
Mitmekoorimuusika eelkäijaks peetakse antifoonilist psalmilaulmise praktikat ja selle stiili eripäraks on kooride muusikaliste motiivide nö kajaefekti printsiibil kordamine.
Püha Markuse kirik oli väga eriline ehitis ning inspireeris heliloojaid lõpmatuseni.
Kiriku põhiorelile lisaks olid seal ka altari kohal asetsevatel rõdudel orelid ning rõdude kõrval oli piisavalt ruumi lauljatele.
Veneetsia koolkonna heliloojad kirjutasid väga paljuhäälset muusikat, häälte arv võis küündida rohkemakski kui paarkümmend.
Sel ajal arenes edasi ka kirikukontsertide traditsioon, kujunes alus kontsertmuusikale ja kontsertstiili tekkele barokiajal ning siin leiame ka esimesed kontsertmuusikaks mõeldud instrumentaalmuusika žanrid.
Veneetsia koolkonnal on märkimisväärselt tähtis roll kogu Euroopa muusika arengut silmas pidades – see mõjutas nii Roomas tegutsevate heliloojate loomingut kui oli otseseks eeskujuks Claudio Monteverdile, Michael Praetoriusele ja Heinrich Schützile.
Niguliste muuseum-kontserdisaalis esitavad 16. sajandi muusikat Hortus Musicus, Jeruusalemma Barokksolistid (kunstiline juht David Shemer) ja kammerkoor Collegium Musicale (koormeister Endrik Üksvärav).
Dirigent on Andres Mustonen.
Kava:
- Gioseffo Guami (~1540–1611) – Prantsuse canzonette "La Ondeggiante" (publ 1601)
- Lodovico Grossi da Viadana (~1560–1627) – Sinfonia "La Padovana"
- Andrea Gabrieli (~1533–1585) – "Ave Regina caelorum" ("Concerti di Andrea et di Giovanni Gabrieli", publ 1587)
- Giovanni Gabrieli (~1554/1557–1612) – Canzon XII ("Canzoni et sonate", publ 1615)
- Claudio Monteverdi (1567–1643) – "Salve Regina" SV 284 ("Selva morale e spirituale", publ 1640/41)
- Gioseffo Guami – Canzon XXIV ("Canzoni per sonare con ogni sorte di stromenti", publ 1608)
- Giovanni Gabrieli – Motett "Domine, exaudi" ("Symphoniae sacrae", Liber I, publ 1597)
- Giovanni Gabrieli – Canzon XVI à 12 ("Canzoni et sonate", publ 1615)
- Claudio Monteverdi – "Sancta Maria succurre miseris" SV 328 (publ 1627)
- Giovanni Gabrieli – Motett "Jam non dicam vos servos" ("Symphoniae sacrae", Liber I, publ 1597)
- Giovanni Gabrieli – Canzon II (Canzon à septimi toni) ("Symphoniae sacrae", Liber I, publ 1597)
- Giovanni Gabrieli – "Jubilate Deo, omnis terra" ("Symphoniae sacrae", Liber II, publ 1615)
Otseülekanne algab pühapäeval, 2. veebruaril kell 16.
Saate helirežissöör on Ats Treimaa ja toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.