Dominant
Vabariigi Valitsus kuulutas neljapäeva hilisõhtul seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra.
Ettepaneku selleks tegi valitsuskomisjon, mida juhib peaminister ning eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Elukorralduse muutus puudutab ka kultuurielu, sealhulgas paljusid kultuuriasutusi, mis on sulgenud külastajatele oma uksed.
Suletud on muuseumid ja kinod ning etendusasutused, ära jäävad spordisündmused, kontserdid, festivalid ja konverentsid.
Kultuuriminister Tõnis Lukas kutsus 12. märtsil kokku erakorralise koosoleku, et vahendada kultuuriasutuste juhtidele ja esindajatel värsket infot seoses koroonaviiruse kiire levikuga ning panna paika edasine plaan.
ERR-ile antud intervjuus kinnitas Lukas, et kindlasti tuleb leida võimalused, kuidas kompenseerida asutustele saamata jäänud tulu. Kultuuriministeerium teavitab täiendavatest detailidest siis, kui kõigi piirangute iseloom on täpsustatud.
Mitu Eesti muusikavaldkonna organisatsiooni tegi 13. märtsil ühise pöördumise Eesti Vabariigi valitsuse koroonaviirusega tegelevale komisjonile ja kultuuriminister Tõnis Lukasele.
Pöördumises tehti ettepanekud koroonaviirusest tingitud eriolukorra majanduslike kahjude maandamiseks muusikavaldkonnas.
Millised otsused on aga eriolukorras vastu võtnud meie kontserdielu- ja festivalikorraldajad ning muusikakollektiivid?
Hetkeolukorrast ning lähiaja tegevustest räägivad Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht Andri Maimets, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor ja Pärnu Muusikafestivali korraldaja Kristjan Hallik, festivali Eesti Muusika Päevad korraldusjuht Mari-Liis Rebane, festivali Tallinn Music Week juht Helen Sildna, festivali Jazzkaar turundusjuht ja produtsent Eva Saar ning Philly Joe's jazziklubi tegevjuht Reigo Ahven.
Resonants
Reedel, 6. märtsil toimus ERSO kontsert sarjast "Maestro".
Laval olid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning solistid tenor Juhan Tralla ja bariton Tamar Nugis, dirigendipuldis Arvo Volmer.
Kontserdi temaatika – energia ja tuli – tõstis fookusesse suured loodus- ja inimkatastroofid ning selle kõrval ka elupäästjate tegevuse. Kavas oli Carl Nielseni Neljas sümfoonia, mis valmis 1916. aastal I maailmasõja foonil, ning selle pealkiri "Kustumatu" viitab helilooja sõnul eelkõige inimeste kustumatule elutahtele. Austraalia ühe tuntuima nüüdishelilooja Brett Deani "Tulemuusika" on ajendatud tema kodumaa ulatuslikest metsatulekahjudest 2009. aastal. Benjamin Britteni "Cantata misericordium" valmis aga 1963. aastal Punase Risti liikumise 100. aastapäevaks.
Kontserdimuljeid jagab Äli-Ann Klooren.
Resonants
Naistepäeval, 8. märtsil esinesid Niguliste kiriku võlvide all kammerkoor Collegium Musicale ja Eesti Sinfonietta, dirigendipuldis oli Endrik Üksvärav.
Ettekandele tulid Tõnu Kõrvitsa kooritsükkel "Päikeselaul" püha Franciscuse tekstile, Pärt Uusbergi instrumentaalteos "Palve" ning Ameerikas elava norra juurtega helilooja Ola Gjeilo "Päikesetõusu missa".
Kontserti käis kuulamas Anete Sammler.
- Mõlemad kontserdid on järelkuulatavad Klassikaraadio kodulehel:
https://klassikaraadio.err.ee/1057839/kontserdisaalis-paikeselaul-ja-kuldvalgusega-muusika-naistepaeva-ohtul
"Helikaja" on eetris laupäeval, 14. märtsil kell 19.
Saade kordub pühapäeval, 15. märtsil kell 12.
Saatejuht on Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.