Pianist ja kava kuraator Kadri-Ann Sumera ütleb, et muusika on ajaline ja ruumiline kunst. Talle on alati olnud oluline ruum, kus muusika kõlab: selle ruumi akustika, aga ka kuju, valgus, tunne. Ruum võib inspireerida, aga ka pärssida. Koos valguskunstniku Oliver Kulpsooga püütakse tuntud kontserdisaali luua oma kordumatu (heli)ruumi, mis võiks aidata ruumilisel helil tekkida ja ajal peatuda. Just selle päeva atmosfääri rahulikuks sisse elamiseks on ruumilis-helilisi üllatusi oodata juba enne kontserdi algust.
Uute teoste tellimisel langes Kadri-Anni esimene valik lähedasele sõbrale ja mõttekaaslasele Liisa Hirschile. Tema senised otsingud heli peente võnkumiste tabamisel ja eriliselt kajava, samal ajal väga struktureeritud kõlafluidumi vallas sobib väga hästi ruumilise kõla ideega. Mustpeade maja Valge saali võimalustest inspireerituna kasutatakse mõlemat klaverit. Suurt kontrasti tõotab tuua Kristjan Kõrveri uudisteos, mis oma aktiivses rütmikuses ja matemaatilises järjekindluses võiks terves kavas mõjuda ereda särtsuna. Kolmas esiettekanne tuleb Märt-Matis Lillelt, kes lubas oma teoses kasutada ka elektroonikat: seegi lubab omaette tegelasena kaasata ruumi. Maalilise meditatsioonina sobib kavva Mari Vihmandi paari aasta vanune "Water Tree". Kaasaegsete autorite kõrval olid toimunud kontserdil kavas ka Mart Saare prelüüdid.
Kava:
* Mari Vihmand (1967) - "Water Tree" klaverile (2014)
* Kristjan Kõrver (1976) - "Toc III" sooloklaverile (2018, esiettekanne)
* Liisa Hirsch (1984) - "Terrains" / "Reljeefid" kahele klaverile ja ühele pianistile (2018, esiettekanne)
* Märt-Matis Lill (1975) - "Öömaastikud" klaverile ja elektroonikale (2018, esiettekanne)
Kontsert toimus 14. aprillil 2018 Mustpeade maja Valges saalis. Helirežissöör on Siim Mäesalu.
Stuudios on toimetaja Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.