Pühapäeval, 14. juunil möödub 79 aastat 1941 aasta juuniküüditamisest.
Kell 19 Tallinna Jaani kirikus toimuv muusikaline palvus "Mööda linnuteed" on pühendatud küüditamistes kannatanute mälestuseks.
Vabaduse platsil, kiriku kõrval, on mälestusinstallatsioon, mille piirikontuuriks on endise Nõukogude Liidu piir.
Raudteele, suunaga itta, on paigutatud pisaratevagun, mis sümboliseerib 490t küüdivagunit.
Mälestuskontserdi peateosena kõlav Arvo Pärdi "Aadama itk" on ulatuslik ja filosoofiliselt lõpmatusse ulatuv teos.
Selle aluseks on Kreekas asuva Püha Athose kloostri munga, püha Siluani (1866–1938) slaavikeelne tekst, kus ta kirjeldab Aadama valu kaotatud paradiisi pärast.
Aadam mõistis, mis maailmas juhtuma hakkab ja nuttis kibedasti.
Teose esmaettekandest möödub sel kuul kümme aastat – esiettekanne toimus 7. juunil 2010 Istanbulis.
"Aadama itk" on valminud kahe kultuuripealinna, Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 tellimustööna.
Lisaks Arvo Pärdi mainitud teosele kõlab ka tema "Fratres", Arturs Maskatsi temaatiline teos "Kesköö Riias" ning esiettekandes Eesti noorema põlvkonna helilooja Gerta Raidma uudisteos "Ja me oleme valgusest tehtud" (tekst Kaur Riismaa).
Kontserdil esinevad kammerkoor Collegium Musicale ja Eesti Sinfonietta (kontsertmeister ja viiulisolist Johannes Põlda).
Dirigent on Endrik Üksvärav.
Kolmel korral Eesti Kooriühingu poolt aasta kooriks nimetatud kammerkoor Collegum Musicale tuli kokku kümme aastat tagasi.
Aktiivselt tegutsev kontsertkoor annab hooajal 40 kontserti.
Koori asutaja ja peadirigent on Endrik Üksvärav, kelle repertuaaripoliitikas on esikohal Eesti koorimuusika, nii klassika kui uuem.
Eesti Sinfonietta on kümnendi jagu tegutsenud orkester, kus mängivad peamiselt Eesti muusikud.
Orkestril pole peadirigenti, kuid alates 2019. aastast on kollektiivi kontsertmeister Johannes Põlda.
Kontsert "Mööda linnuteed" pidanuks esialgsete plaanide kohaselt toimuma tänavu 25. märtsil, kuid eriolukorrast johtuvalt lükkus see edasi 14. juuniks.
Tänavu 25. märtsil möödus 71 aastat märtsiküüditamisest.
1949. aastal viis Nõukogude võim vägivaldselt Siberisse rohkem kui 22 000 Eesti inimest, küüditatute seas oli palju lapsi ja vanureid.
Juuniküüditamises (1941) oli kogu endise Nõukogude Liidu aladelt küüditatuid rohkem kui 65 000, Eestist küüditati üle kümne tuhande inimese.
14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustati Eestis küüditamist, magama läinud pered aeti vooditest üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks, kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.
Juba paari tunni pärast kogunesid esimesed autod küüditatutega raudteejaamade haruteedel ootavate vagunite juurde.
Vaguneid oli kokku 490, igasse vagunisse pandi poolsada inimest.
Eestis juhtis küüditamist NKVD operatiivstaap, eesotsas oli Boris Kumm.
Starobelski laagrisse saadeti 4665 inimest, Altai kraisse üle üheksa tuhande inimese ja ligi 700 saadeti Usollagi laagrisse.
Eestist oli ette nähtud küüditada 11 102 inimest, kuid kõiki ei õnnestunud küüditajatel tabada.
Küüditamise meelespidamine toob meid jõletu ajaloosündmuse juurde lootuses, et säärast koledust enam kunagi ei korduks.
Leinapäeval on meie trikoloor pooles lipuvardas.
Otseülekanne küüditamiskurjuses kannatanute mälestuseks toimuvalt kontserdilt "Mööda linnuteed" algab pühapäeval, 14. juunil kel 19.
Ülekande toimetaja on Marge-Ly Rookäär.
- Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/1096321/kontserdisaalis-erso-utleb-oma-pillidega-et-hakkab-juba-kujunema
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.