Veljo Tormise kantaat-ballett "Eesti ballaadid" põhineb jutustavatel regilauludel mitmest Eesti kihelkonnast.
Veljo Tormis selgitab teose ideed järgmiselt:
"Tänasele mõeldes ei huvitanud mind mitte niivõrd ballaadide ränk ja verine sündmustik, kui see inimlik hingeline seisund, emotsionaalne ja eetiline hinnang sündmustele, mis lauludes peitub. Neis on mingi ürgne moraali- ja eluväärtuste koodeks, mis kehtib siiani. Süü- ja vastutustunne, inimese vahekorrad teise inimese, looduse ja kõiksusega. Need asjad peaksid, peale üldise tähenduse, puudutama igaüht meist isiklikult."
Eesti ballaadid on Tormise ulatuslikeim teos, valminud 1980 Estonia teatri tellimusel.
2004. aastal toimus ballaadidest uus, varasemast oluliselt erinev ettekanne Harjumaal Soorinna küünis Peeter Jalaka ja von Krahli teatri ning Tõnu Kaljuste juhitud muusikute koostöös.
Vokalistid olid folgitaustaga lauljad ja näitlejad. Sama ettekande uue variatsioonina Tõnu Kaljuste ja helilooja koostöös sündis ka kontsertettekanne 2010. aastast.
Kontsertsalvestus pärineb Veljo Tormise Pidunädalatelt 7. augustist 2010, Noblessneri Valukojast.
Teose esitavad solistid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula ja Ingel Marlen Mikk, Eesti Kontsertkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Stuudios on Tiia Teder.
Samal õhtul kell 21 on eetris arhiivisaade Nyyd-muusika, kus "Eesti ballaadide" 2004. aasta uuslavastuse teemal vahetavad mõtteid Tallinna Ülikooli kirjandusteooria õppejõud Arne Merilai; Viljandi Kultuuriakadeemia prorektor, rahvaluuleteadlane Madis Arukask; Eesti Kooriühingu tollane juhatuse esimees, koorijuht Aarne Saluveer ja muusik Jaak Johanson.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.