Kavas on Krzysztof Penderecki looming:
- "Poola reekviem". Agnus Dei
- "Concerto grosso" nr 1 kolmele tšellole ja orkestrile (solistid Silvia Ilves, Marcel Johannes Kits, Henry-David Varema)
- Klaverikontsert "Resurrection" (solist Ivari Ilja)
Poola muusika suurkuju, helilooja ja dirigent Krzysztof Penderecki (23.11.1933–29.03.2020) aastakümnete pikkune loominguline tegevus on kujundanud suurt osa Euroopa muusikamaastikust.
Ta on oma ajastu tõenäolisel kõige rohkemate auhindadega pärjatud helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor kaaluka panuse eest maailmamuusikasse ning teenete ja mõju eest Eesti muusikakultuuri arengulegi.
Penderecki mõju helilooja ja muusikuna ületab tavapärased piirid.
Juba 1960ndatel avaldasid tema modernsed teosed mõju meie heliloojatele.
Arvo Pärt:
"Juba tudengiajal oli Penderecki looming mulle ja paljudele noortele heliloojatele eeskujuks ja inspiratsiooniks. Kui alustasin 1970. aastate lõpul, vahetult enne Eestist lahkumist tööd "Passioga", mis põhineb Johannese evangeeliumil, siis oli mulle suureks julgustuseks teadmine, et Penderecki komponeeris juba 1960. aastate keskel oma "Luuka passiooni". Tema nime ja loomingu ümber oli algusest peale mingi eriline aura, mille ümber koondusid ka teised avangardistlikud heliloojad."
Aastal 2007 oli Penderecki EMTA sügisfestivali peakülaline, siis kõlas tema looming festivali lõppkontserdil ja teoks sai ka avalik kohtumine heliloojaga.
Penderecki ütles seal, et XX sajandi "-ismide" keskel oli tal oma stiili küllaltki raske leida. Aga see tuli leida, sest kunst ei võimalda kompromisse ja ebaausust.
Penderecki leidis oma tee, pöördudes tagasi traditsioonide juurde: tema muusikalisteks mõjutajateks on loodus ja inimeste loomus.
Krzysztof Penderecki klaverikontsert "Resurrection" on loodud 11. septembril 2001 New Yorgi terrorirünnakus hukkunute mälestuseks.
Pühendus pole vaid märge partituuris – see on kuulajale muusika kaudu sügavuti tajutav.
Tegemist on helilooja kõige postmodernsema ja neoromantilisema helitööga, mis sisaldab sügavalt tähenduslikke seoseid.
Seda liigutavate meloodiatega klaverikontserti on peetud ka helilooja viiteks sellele, millist muusikat oleks võinud kirjutada Rahmaninov sada aastat hiljem.
Otseülekanne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suurest saalist pühapäeval, 22. novembril kell 19.
Helirežissöör on Siim Mäesalu, toimetaja Kersti Inno.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.