1921. aasta sügis – Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati 1921. aasta sügisel, kaks aastat hiljem võeti kasutusele sõna "ringhääling". Mais 1924 tehti esimene ametlik katse-raadiosaade Haapsalust. 18. detsembril 1926 alustas Tallinnas tööd Kopli raadiojaam ja seda loetakse regulaarse ringhäälingu alguseks.
Esimene raadiomees oli Felix Moor, 1927–1944 oli ta Eesti ringhäälingu teadustaja. Peamiselt esitas ta kuuldemänge ja lastesaateid ent Teise maailmasõja järgsel perioodil oli ta Eesti Raadio esimeste otseülekannete saatejuht. Felix Moori viimane otseülekanne oli 1947. aasta üldlaulupeolt. Muide, just sellel laulupeol kõlas esmakordselt Gustav Ernesaksa Lydia Koidula tekstile kirjutatud laul "Mu isamaa on minu arm" (dirigeeris Tuudur Vettik).
Raadio on läbi aastakümnete olnud uudisteallikas, probleemide seadistaja-lahendaja, muusikaline saatja ja eluviisi kandja.
Kuidas on aastate jooksul muutunud keelekasutus raadioeetris? Esimene halloo-mees Felix Moor tegi reportaažide ja kuuldemängude kõrval ka diktoritööd: tutvustas saatekava ja teadustas kontserte. Pärast sõda jätkasid seda traditsiooni juba kutselised teadustajad, kellest stuudios meenutasid vanu raadio-aegu Ly Koik, Heino Irjas, Age Raa, Heino Köögard ja Urve Koni. Kuidas 60 aastat tagasi teadustajaid välja valiti, kuidas koolitati ja mida see töö tol ajal tegijailt nõudis?
Saate autor on Kaja Kärner.
Salvestas Erki Telvar, monteeris Evelin Voodla, toimetas Marge-Ly Rookäär.
Saade oli esmakordselt eetris 2017. aastal.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.