Kell 13:
- Festivalil Eesti ja Balti Muusika Päevad tuleb täna õhtul esmaettekandele Lauri Jõelehe uus teos "Stella matutina" ("Koidutäht"), mis loob silme ette pildi väga varasest hommikutunnist.
Teose esituse puhul on tähelepanuväärne, et üks muusik mängib põhiliselt klaveri sees.
"See toob väljaerinevaid ülemhelisid ja teisi värve, mida klaveriga klahvide pealt ei saa teha," ütleb autor.
Teose esitab klaveriduo Kadri-Ann Sumera & Talvi Hunt. Kontserti Heino Elleri muusikakooli Tubina saalist vahendab Klassikaraadio. (Johanna Mängel) - Stuudiokülaline on Linnar Priimägi, kelle artikkel "Keele hääled. Neli lühiesseed" pälvis äsja ajakirjade "Looming" ja "Loomingu Raamatukogu" toimetuse auhinna.
Räägime loomingust, keelest ja kultuurist, pandeemia tõttu pausile surutud kultuurimaastiku võimalikust muutumisest ja vajadusest jääda kultuurseks.
Kuna täna on Raamatu ja roosi päev, siis uurime, kui oluliseks Priimägi peab raamatut inimese elus ja küsime lugemissoovitusi.
Kell 14:
- Helilooja Rasmus Puur on festivalile Eesti ja Balti Muusika Päevad kirjutatud teosega "Écoutez vous" soovinud rääkida sellest, kuidas inimesed on kaotanud võime teist inimest kuulata või kuulda välja mingi oluline tõde.
"Ka iseennast ja omaenda häält ei oska selles müras, mis meie ümber, kuulda. aga teise inimeseni jõudmine ongi elus võib-olla kõige keerulisem. Me kogu aeg otsime ja tahame seda kontakti kellegagi leida, aga see on väga keeruline ja mulle tundub, et tänapäeval üha keerulisem, sest elame oma mullides," ütleb Puur.
Teose esmaettekande teeb täna õhtul klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt.
Kontserti Heino Elleri muusikakooli Tubina saalist vahendab Klassikaraadio. (Johanna Mängel) - Täna on Vene helilooja ja pianisti Sergei Prokofjevi (1891-1953) 130. sünniaastapäev.
Isikupärase loomingulise käekirjaga helilooja lõpetas Peterburi konservatooriumi kolmel erialal korraga – helilooja, pianisti ja dirigendina, pealegi kuldmedaliga.
Lõpueksamil arvas ta end klassikalise teose esitamiseks liig kannatamatu olevat ja seetõttu kirjutas endale ise teose – esimese klaverikontserdi.
Otse loomulikult vallandus sellest tohutu skandaal.
1918. aastal emigreerus Prokofjev Venemaalt pikemaks ajaks Ameerikasse, naasis aga lootusrikkalt kodumaale 1936ndal aastal.
Kui esialgu tunduski elu Venemaal võimalik, siis õnnevirvendus on petlik ning ahistused ja ahastused ei lasknud end kaua oodata – suur osa Prokofjevi loomingut kuulutati formalismiks ja osa pandi suisa keelu alla.
Vaid ühte tema teost saatis Venemaal edu, see on 1937ndal aastal nelja päevaga loodud programmiline teos "Petja ja hunt".
Elu lõpuni jäi Prokofjev isepäiseks ja keerulise loomuga inimeseks, kellel oli ette näidata kuus Stalini preemiat, Tööpunalipu orden, Vene rahvakunstniku tiitel, Lenini preemia ja veel hulga tunnustusi, samal ajal oli võim Prokofjevi loomingu suhtes väga kriitiline.
Mälestustes on kirjas, et Prokofjev komponeeris ilma klaverita ja ta olla muusikat loonud ka päeval, kui suri – ja suri ta samal päeval Jossif Staliniga.
Tol ajal Moskva konservatooriumis õppinud Veljo Tormis on rääkinud, et läks heliloojaga jumalaga jätma näpus kuuseoksad, sest Stalini matuse tõttu oli linn lilledest tühjaks ostetud.
Prokofjevi looming on mahukas: ooperid, balletid, seitse sümfooniat, kontserdid ja kammerteosed – suurt osa tema muusikast interpreteerivad maailmakuulsad interpreedid tänini.
Saatejuht on Mari-Liis Uibo.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.