Eesti heliloojaid portreteeriv kontserdisari "Autoritund" toob täpselt Jaan Räätsa sünniaastapäeval, 15. oktoobril kuulajate ette helilooja noorusliku ja rütmierksa loomingu.
Räätsa mosaiikne ja mänguline autoristiil märgib postmodernistliku mõtteviisi algust eesti muusikas.
Johan Randvere ja Jakob Teppo esitavad 24 marginaali kahel klaveril.
Kavas Jaan Räätsa looming:
- 24 marginaali kahele klaverile op. 68
- Divertisment op. 54
- Kontsert kammerorkestrile nr. 2 op. 78
- Kontsert kammerorkestrile op. 16
Aastal 1961, kui maailm jälgis põnevusega esimese inimese lendu kosmosesse, valmis Jaan Räätsal kontsert kammerorkestrile nr 1, millest sai kauaks rahvusvaheliselt kõige enim mängitud Eesti muusika teos.
"Võimalik, et teose saatus oleks olnud vähem kõrge lennuga, kui tollal mõjukas helilooja Aram Hatšarturjan poleks seda kuulnud ja vaimustunud, mis mingis mõttes päästis teose, ja ka noore helilooja, kes alles alustas oma teekonda lavadele," räägib dirigent Rasmus Puur pühenduskontserdil esitamisele tulevast Räätsa kõige kuulsamast teosest.
Jaan Rääts (15.10.1932 – 25.12.2020) õppis Tartu Muusikakoolis klaverit ning lõpetas 1957. aastal Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsioonieriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis.
Aastail 1955–1966 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina, 1966–1970 Eesti Televisioonis muusikasaadete peatoimetajana ja 1970–74 Eesti Televisiooni peatoimetajana–muusikalise juhina.
1974–1993 oli Rääts ENSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees, pikka aega kuulus ta ka kõrgetesse partei ning valitsusorganitesse.
Aastail 1968–1970 ja 1974–2003 õpetas Rääts kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (1990 professor).
Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann ja Timo Steiner.
Ülekanne Mustpeade maja Valgest saalist laupäeval, 15. oktoobril kell 19.
Helierežissöör on Siim Mäesalu, heliinsenerid Hannes Ivask ja Marvin Inno, toimetaja Kersti Inno.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.