Artur Alliksaar (1923 – 1966) sündis Tartus, õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja mobiliseeriti Saksa sõjaväkke 1943 – just sel ajal avaldas ta ka oma esimesed luuletused.
Kuna Alliksaare elulugu pole väga täpselt uuritud, siis puuduvad tõesed andmed tema järgmiste eluaastate kohta.
On teada, et ta elas metsavennaelu, tegi juhutöid, arreteeriti 1950 ja saadeti vangilaagristesse ja asumisele, naasis 1958.
Edasi saatis teda boheemlaslik eluviis Tartus, kus sageli luges oma luuletusi Werneri kohvikus – avaldada ta oma luuletusi ju ei saanud. Oli tuntud tegelane kirjandusringkondades ja avaldas eakaaslastele palju mõju. Alliksaar tegi tõlketöid ja abielludes avaldas luuletusi mõnikord abikaasa Linda Alamäe nime all.
Artur Alliksaare loomingulise raja kõige olulisemad aastad olid 1960ndate esimene pool, kus püüdes katkestada sidemeid traditsioonilise luulega otsib kirjanik võimalusi leida isikupära läbi sõnaga eksperimenteerimise.
Kui luuletuste alatoon alguses on lustlikkus ja mängulisus, siis elu lõpus illustreerib neid kirjutaja traagiline elutunnetus.
Artur Alliksaare looming jõudis lugejateni alles pärast tema surma ja kolm tema esimest luulekogu pani käsikirjade põhjal kokku Paul-Eerik Rummo.
Saates "Luuleruum" loeb Artur Alliksaare luulet näitleja Aarne Üksküla (1937-2017).
Luuletused:
"Meie oleme aegade ..."
"Olen nagu tagurpidi sõudja..."
"Nüüd tuulde vajugu..."
"Las laskuda me..."
"Unelmad, mis ei täitu..."
"Võluvalem"
"Iga silmapilk..."
"Raske on vabadust kanda..."
"Oma vaateid kellelegi peale ma ei suru..."
"Mu üha kasvav hingerahutus..."
"Üks mängufaabula..."
"Sa süütasid mu hingemajaka..."
"Sihitud tõtted".
Salvestatud 1980, saate toimetaja on Maris Johannes.
Luuleruum on eetris laupäeval, 7. jaanuaril kell 22.
- Kuula ka teisi saateid:
https://klassikaraadio.err.ee/1608816457/luuleruum-luulet-talveool-lugemiseks
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.