Kalle Randalu, Eesti armastatumaid pianiste, esitas märtsis toimunud kontsertidel kolm Ludwig van Beethoveni (1770–1827) klaverisonaati.
Klaverisonaat nr 8 c-moll op. 13 "Pateetiline" on kirjutatud 1797-98. aastal.
1790ndatel, mil Ludwig van Beethoven selle klaverisonaadi kirjutas, oli ta alles noor muusik oma pianisti ja helilooja teekonna alguses.
Sonaat algab aeglase sissejuhatusega, mis on Beethoveni sonaadiloomingus esmakordne. Sealjuures loob sissejuhatuse faktuur mulje orkestrikõlast jäljendades dramaatilist ooperiavamängu.
Raskemeelse dramatismi kõrval ilmneb "Pateetilises sonaadis" ka helilooja helgem poolus, mis leiab väljenduse siiras ja helgelt lüürilises sonaadi teises osas.
Teos avaldati 1799. aastal Viinis.
- Klaverisonaat nr 8 c-moll op. 13 "Pateetiline" osad:
- Grave – Allegro di molto e con brio
- Andante [Adagio] cantabile
- Rondo. Allegro
Kalle Randalu kontserdiõhtu teise teosena kõlas tema esituses Beethoveni Klaverisonaat nr 23 f-moll op 27 alapealkirjaga "Appassionata", mis on kirjutatud 1805. aastal.
Beethoveni klaverimängu õpilane Ferdinand Ries on meenutanud, et "Appassionata" finaal sündis ühel jalutuskäigul Viini lähedal asuvas Döblingis, kus helilooja veetis 1804. aasta suve:
"Kõndisime nii kaugele ja eksisime ära, et ei jõudnud Göblingisse tagasi enne kella kaheksat. Kogu selle aja oli Beethoven ümisenud ja vahepeal ilma konkreetseid noote laulmata ulgunud. Vastuseks mu küsimusele, mis see on, vastas ta: "Mulle kangastus sonaadi viimase osa teema."
Kui sisenesime tuppa, jooksis ta klaveri juurde, ilma et oleks mütsigi peast võtnud. Ma seadsin end nurka istuma ja peagi unustas ta mu olemasolu ja mässas vähemalt tund aega sonaadi finaaliga, mis oli imeilus. Lõpuks ta tõusis ja olles üllatunud, et viibin veel seal, ütles mulle: "Ma ei saa sulle täna tundi teha, mul on vaja veel töötada."
- Klaverisonaat nr 23 f-moll op. 27 "Appassionata" osad:
- Allegro assai
- Andante con moto (attacca)
- Allegro ma non troppo
Kalle Randalu esituses kõlas Estonia kontserdisaalis toimunud muusikaõhtul viimase teosena Beethoveni Klaverisonaati nr 29 B-duur op. 106 "Hammerklavier" aastast 1818.
Oopuse alapealkiri "Hammerklavier" viitab selgelt, et sonaat oli mõeldud esitamiseks tingimata haamerklaveril mitte klavessiinil.
Helilooja ise on kirjeldanud seda kui "sonaati, mida mängitakse alles 50 aastat hiljem".
See osutus üsna täpseks ennustuseks, sest enne 19. sajandi viimast aastakümmet julgesid peale Ferenc Liszti, Clara Schumanni ja Hans von Bülowi teose käsile võtta vaid väga vähesed klaverimängijad.
Klaverisonaadiga samal ajal visandas Beethoven ka oma üheksandat sümfooniat.
- Klaverisonaat nr 29 B-duur op. 106 "Hammerklavier" osad:
- Allegro
- Scherzo. Assai vivace
- Adagio sostenuto
- Largo – Allegro risoluto
Kalle Randalu on rahvusvahelise karjääriga pianist.
Ta elab Saksamaal ning on Karlsruhe Muusikakõrgkooli professor.
Randalu on ainuke eestlasest Tšaikovski-konkursi laureaat (Moskva, 1982), tema repertuaaris on üle 50 klaverikontserdi ja Randalu esinemisdiapasoon on erakordselt lai.
Ta on salvestanud muusikat mitmekümnele helikandjale ning tihedas koostöös eesti heliloojatega on sündinud mitmeid esiettekandeid.
Kalle Randalu esituses hinnatakse väga Mozarti ja Beethoveni loomingu interpretatsiooni.
Kontserdisalvestusele eelneb intervjuu pianistiga (intervjueeris Maria Kruusement).
Kontserdi korraldas Eesti Kontsert, kasutatud on Evelin Kõrvitsa koostatud materjale.
Kalle Randalu kontsert on salvestatud Estonia kontserdisaalis 25. märtsil 2023.
Eetris on see reedel, 7. aprillil kell 19.
Helirežissöör on Siim Mäesalu, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Saatejuht on Maria Kruusement.
- Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/1608919253/kontserdisaalis-erso-solist-on-tahe-lee-liiv
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.