Hiiumaa randades ja metsades on jäljed kolmest sõjast: I maailmasõda, II maailmasõda ja Külm Sõda.
Hiiumaa põhjatipu, Tahkuna otsa kordoni ruumidesse sisustasid ajaloohuvilised mehed saare sõja-ajaloo muuseumi, kus on sõjapidamisvara ja info Hiiumaa militaarmälestiste kohta.
Eksponaadid on pärit põhiliselt Hiiumaalt, kuid näha saab ka mõnda Eesti Sõjamuuseumile kuuluvat masinat.
Muuseumi õuel seisavad reas Hiiumaa teisaldatud punamonumendid, neist suurim on Kärdlast tänavu muuseumisse kolitud mürakas, millele kohalikud panid nimeks Kivi-Jüri.
Muuseumi haruldasim ja raskeim eksponaat on rannapatarei suurtükitoru, millesarnast teist Eestis säilinud pole.
Eksponaat sai eriti kuulsaks pärast seda, kui Haapsalu mehed seda varastada püüdsid.
Hoovil püüab pilku Ojaküla kordoni piirivalvetorn, kus omal ajal passis ööpäevade viisi piirivalvur ja valgustas helgiheitjaga merd.
Muuseumi majakese katuse kohal kõrguvad kunagised sõjalise side mastid. Tubaste väljapanekute hulgas on igasugust vanemat ja uuemat tehnikat, aga ka armee olme vaatamisväärsusi – spordiriistad, Kõrgessaare kordoni köögikraam ja Ristna lusikavabriku tooted.
Pilkupüüdev on sõdurite maalitud seinapannoo Ojaküla kordoni sööklast 1981. aastast, idüllilise pildiga merel õõtsuvate olümpiapurjekate ja Arteki pioneerilaagriga.
Nõukogude-süsteemi absurdi ilmnes piirivalves ja sõjanduses rohkesti.
Ain Tähiste pajatab põnevaid ja ka humoorikaid lugusid hiidlaste elust nõukogude okupatsiooniaastate piiririigis.
Sõjalisi arme Hiiumaa metsades on ikka veel näha. Hiiumaa militaarajaloo selts kaardistas saare sõjalised rajatised ja objektid, samuti rannavetes asuvad laevavrakid.
Metsas asuvad radarijaamade varemed põhiliselt RMK maadel ning hiljuti on neid korrastatud ja võsast puhastatud. Rannatapaterisse ehk katakombidesse on võimalik ka sisse ronida.
Et militaarsest Hiiumaast ülevaade saada, on vaja varuda paar päeva, soovitab Tähiste.
Elust Hiiumaal, piiritsoonis on Tõnu Õnnepalu on kirjutanud mitmes raamatus.
Saates loeb katkendeid romaanist "Hind" Robin Juhkental.
Neid betoonkoopaid on terve neemetipp täis uuristatud. Nagu rebaseurge, mille asuka on Ajalugu välja suitsetanud. Aga ta võib veel tagasi tulla, see riik, kes kaevas need urud oma rajale, sest ta oli kaval ja suure isuga, ahne ja visa, nagu riigid ikka.
Ussikeelte ja koirohu sees vedeleb roostes rauakolu, nagu rebaseuru ees vedeleb pleekinud konte ka siis, kui koobas on maha jäetud.
Kunagi ei või teada, kas loom ongi oma pesa hüljanud, või ainult teeb, nagu oleks!
Saate autor on Tiia Teder.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.