Šoti helilooja ja dirigent James MacMillan oli möödunud aastal Bachtracki kõige enam esitatud elavate heliloojate nimekirjas kümnendal kohal.
Oma viienda sümfoonia kõrval on MacMillan ERSO kavasse valinud Arvo Pärdi ja Benjamin Britteni loomingu.
James Macmillani kammerooper "Halastus" esietendus tänavu augustis menukalt Birgitta festivalil Theatrumis, kus helilooja ise oli ka dirigendipuldis. Hingedepäeva kontserdi kavasse on Macmillan omaenda viienda sümfoonia kõrvale valinud Arvo Pärdi ja Benjamin Britteni loomingu.
Arvo Pärdi "La Sindone" on tellitud Torino 2006. aasta taliolümpiamängude
kultuuriprogrammi jaoks. Kui helilooja sai teada, et loodava teose esiettekanne saab toimuma Torino katedraalis, kus hoitakse väidetavat Kristuse surilina, sai teos pealkirjaks "La Sindone" ("Surilina"). Pärt pühendas teose festivali kunstilisele juhile, Itaalia muusikateadlasele Enzo Restagnole, kes on ühtlasi raamatu "Arvo Pärt peeglis" koostaja. Teosele nime andnud väidetav Kristuse surilina, mis on tulekahjudes korduvalt kannatada saanud, on ristiusu üks olulisemaid, aga ka müstilisemaid reliikviaid. Surilina autentsuse üle vaieldakse tänase päevani. Loetud kordadel (viimati 2015, enne seda 2000) pannakse see paavsti otsusel rahvale vaatamiseks välja. Arvo Pärdi teos on üheosaline ja seda on peetud muusikaliseks mõtiskluseks ja rännakuks selle religioosse müsteeriumi jälgedes.
Teose kolme lõiku on seostatud Kristuse surmaga: ristilöömise, haudapaneku ja ülestõusmisega.
Benjamin Britten kirjutas "Reekviem-sümfoonia" 26-aastaselt. 1940. aastal, kui Jaapan sõdis Hiinaga, aga mitte veel USA-ga, tähistati 2600 aasta möödumist Jaapani esimese keisri ja impeeriumi looja Jimmu sünnist. Selleks puhuks tellis Jaapani valitsus mitmelt heliloojalt teose, lisaks Brittenile veel Richard Straussilt ja Jacques Ibert'ilt ning mitmelt jaapani heliloojalt. Tellimus tuli Brittenile Briti Nõukogu kaudu, kuid heliloojale öeldi edasi vaid, et teost on vaja ühe suurriigi eriliseks pidupäevaks. Britten nõustus tingimusel, et ta ei pea kirjutama äärmuslikult rahvuslikku teost. See, et suurriigiks on Jaapan, selgus alles hiljem. Britten ootas kuus kuud, et saada töö tellimuse leping. Kui see saabus, oli tal teose kirjutamiseks vaid kuus nädalat. Ilmselt oli ta selleks hetkeks juba alustanud "Reekviem-sümfoonia" kirjutamist, aga seda hoopis isiklikul põhjusel - et mälestada oma mõned aastad varem lahkunud vanemaid. Nüüd, tähtaega vaadates leidis ta, et ainus võimalus on see teos lõpuni kirjutada. Jaapani konsul oli ideega nõus ning ka honorar maksti ära. Teos lükati siiski tagasi, sest jaapanlastele ei sobinud sümfoonia sünge iseloom ega katoliikliku reekviemi osade pealkirjad. Nii jõudis teos (edukale) esiettekandele hoopis 29. märtsil 1941 New Yorgis.
James MacMillani helikeel on saanud mõjutusi nii katoliiklusest kui ka tihedast sidemest keldi rahvamuusikaga. Sarnaselt Pärdile on MacMillani loomingus oluline roll religioonil. Oma viiendas sümfoonias "Suur tundmatu" teeb ta katse uurida muusikas Püha Vaimu müsteeriumi. Kooripartiis on Macmillan kasutanud sakraalseid tekste nii inglise, ladina, vanakreeka kui ka heebrea keeles, mida sel kontserdil esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning Vox Clamantis.
James MacMillan peab Püha Vaimu müsteeriumi "salapäraseks teeks, kus kattuvad loovuse ja vaimsuse kontseptsioonid kattuvad". Ta jätkab:
"Muusikat kirjeldavad isegi mittereligioossed muusikasõbrad kui kõige vaimsemat kunsti ning tänapäeval valitseb tõeliselt universaalne arusaam, et muusika võib ulatuda sügavale inimese hinge."
Viienda sümfoonia kujunemisele andis erilise tõuke Belgia kirjaniku Wilfred
Stinisseni raamat "Püha Vaim, jumaliku armastuse tuli" ning ennekõike üks
tsitaat sellest raamatust: "Isegi tema nimi näitab, et Püha Vaim on salapärane. Heebrea sõna ruah, kreeka sõna pneuma ja ladina spiritus tähendavad [peale Püha Vaimu veel] nii "tuult" kui ka "hingamist"." Sellest mõttest tulenevalt algabki teos koori hääleka hingamisega.
Teose kolm osa kannavad pealkirju "Ruah" ("Hingus"), "Zao" ("Elav vesi") ja
"Igne vel igne" (ladina keeles "Tuli või tuli"). Need Püha Vaimuga seotud
elemendid (tuul, vesi ja tuli) olid MacMillani sõnul teose kirjutamisel "visuaalse
ja helilise inspiratsiooni eredateks allikateks". Lisaks juba mainitud häälekale hingamisele, aga ka pomisemisele ja sosistamisele on teoses kasutatud erinevaid inglise ja ladinakeelseid vaimulikke tekste. Teine osa lõpeb koori 20-häälse motetiga, mis viitab Thomas Tallise tuntud motetile "Spem in alium" 16. sajandi lõpust. ERSO esituses kõlab MacMillani viies sümfoonia esmakordselt.
Kava:
Arvo Pärt – "La Sindone"
Benjamin Britten – "Reekviem-sümfoonia"
vaheaeg
James MacMillan – Sümfoonia nr 5 "Suur tundmatu"
Esitavad:
Andrea Lauren Brown (sopran)
Kim Porter (alt)
Danila Frantou (tenor)
Alvar Tiisler (bass)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Vox Clamantis
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent on James Macmillan.
Allikad: ERSO kava , tekstid Pärtel Toompere, toimetaja Anita Maasalu
Vahendavad helirežissöör Teet Kehlmann, heliinsenerid Anton Ventsel ja Magnus Kaus ning toimetaja Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.