Conor O'Reilly on olnud Iirimaa suursaatkonna asesuursaadik Eestis alates 2022. aasta augustist. Enne oma praegusele ametikohale asumist on ta olnud lähetuses Prantsusmaal (École Nationale d'Administration). Varasemalt on ta töökohustusi täitnud Londonis, Pretorias ning Dublinis.
Muusikapalade vahel kõneleb ta saates muu hulgas iiri keelest ja iirikeelsest muusikast, rock'n'rolli kõrgajast ning tänapäeva Iiri lauljatest ja laulukirjutajatest.
**
Paljud inimesed üle maailma tunnevad iiri muusikat. Veel tänagi kuuleme Eestis Iiri muusikute kuulsast külaskäigust 1980. aastate lõpul. Ent täna õhtul on võimalus tutvuda Iirimaa vähemtuntud muusikaekspordiga. Alustame uutest iiri folkstaaridest nagu Lankum ja The Mary Wallopers ja liigume edasi iirikeelse muusika juurde (Rónan Ó Snódaigh ja The Gloaming). Kuulame 1970ndate ja 1980ndate rock'n'rolli ja moodsamaid palasid ning heidame pilgu Iirimaa elektroonilisele muusika skeenele.
Liikudes folgist ja traditsioonilisest muusikast veidi kaugemale, on selge, et Iirimaa muusikamaastik on hakanud meenutama tänast riiki – avatud, vastutulelik ja valmis järgima mõjutusi kõikjalt maailmast.
Nagu ütles Iiri revolutsionäär Pádraig Pearse: "Tír gan teanga, tír gan anam" – "Riik ilma keeleta on riik ilma hingeta". Ta lausus need sõnad iiri keeles või gaeilge keeles, nagu seda kutsutakse. Seda keelt on raske õppida ja see pole tuhandete aastate jooksul palju muutunud. Kuid see elab ja täna kõneleb seda Iirimaal umbes 2 miljonit inimest, kusjuures see arv kasvab kogu aeg.
Iiri keele üks olulisemaid kanaleid on olnud muusika. Tänase iirikeelse muusika taaselustamise üheks tõukejõuks on olnud 1980. aastatel asutatud folkansambel Kíla. Üks selle bändi liige, Rónan Ó Snódaigh, on viimasel ajal tegelenud traditsioonilise Iiri muusika ja Myles O'Reilly ambient-muusika ühendamisega.
Iirimaa muusikast on raske rääkida ilma 70ndate ja 80ndate rokkstaaride poole vaatamata. Iirimaa oli tollal väga teistsugune riik. Paljude jaoks tundus mõte sellest, et keegi sellest keskkonnast võiks jõuda ülemaailmsesse staari seisusesse, veidi naeruväärne. Sellised bändid nagu Thin Lizzy ja The Boomtown Rats suutsid endaga aga kaasa tuua "laheda" tunde.
Üks mõjukamaid bände tol ajal oli Horslips, keda peetakse õigusega keldi roki isaks. Horslips ammutas ainest iiri mütoloogiast, sealhulgas nn Iirimaa Kalevipojast – Táin bó cuailnge, sulatas rikkaliku pärandi rock'n'rolliga ning lõi midagi uut.
Teine näide on Rory Gallagher, keda Jimi Hendrix kirjeldas kui planeedi parimat kitarrimängijat. Temast ei saanud ülemaailmset superstaari, kuid näiteks üllatavalt paljud Eesti inimesedon maininud armastust tema muusika vastu. Ta müüs küll miljoneid plaate ja on kahtlemata Iiri ikoon, kuid sellegipoolest pisut alahinnatud.
Tänased Iiri lauljad-laulukirjutajad on üles kasvanud üles juba uues riigis. Alates 1990ndate algusest on riik muutunud palju jõukamaks, kui eelmised põlvkonnad oskasid arvata. Kõige sellega kaasnevad uued mõjud. Muusikud reisivad üle kogu maailma ja kogevad uusi asju. Tänu kogu maailmast saadud uutele mõjutustele on Iirimaa kõla taas muutunud ja aina areneb.
Kuulame lugu John Francis Flynnilt, kellel seisab järgmise aasta mais ees residentuur Iiri kultuurikeskuses Pariisis. Ta kaverdas USA vana rahvalaulu "Mole in the Ground". John Francis Flynn andis hiljuti Iiri meedias väga huvitava intervjuu, kus ta ütles, et "iirlaseks saamiseks ei pea ilmtingimata olema iirlane, peate lihtsalt suhtlema Iiri kultuuriga väga ausal viisil". Avatud meelsus on midagi, mida iirlased peavad väga kalliks.
Mõeldes Iiri muusikale, ei mõelda tõenäoliselt pimedatele ööklubidele, tantsupõrandatele ja trummidele. Kuid isegi igas elektroonilise muusika alamžanris on rohkelt iirlasi esindatud. Saate lõpuosas siirdutakse elektroonilise muusika radadele.
Nautige saadet ja iiri muusika teist poolt!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.