Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) on rahvusvaheline kollektiiv, mis loodi Anu ja Kadri Tali poolt Eesti-Soome Sümfooniaorkestri nime all 1997. aastal.
Kava:
Heino Eller – Sümfooniline poeem "Koit" (1918/1920)
Erkki-Sven Tüür – Sümfoonia nr 4 "Magma"
(kontsert löökpillidele ja sümfooniaorkestrile) (2002)
solist Heigo Rosin
Nikolai Rimski-Korsakov – Sümfooniline süit "Šeherezade" (1888), solist Pawel Zalejski
Heino Elleri sümfoonilise poeemi "Koit" on eesti muusikas esimene vaba vormikäsitlusega ja uuelaadselt impressionistlike kõlavärvingutega orkestriteos – see on modernismi algus kodumaises sümfonismis.
Teose idee sünd ulatub Elleri õpingute aegadesse Peterburi konservatooriumis (1915), kolm aastat hiljem valmis teose klaviir ja lõplik partituur 1920. aastal.
Teose esiettekanne toimus Tartus (1921) Vanemuise orkestri augustikuisel aiakontserdil autori juhatusel.
Elleri teose pealkiri osutab küll loodusele ja valguse poole sirutumisest, kuid läbiv seletamatu ärevustunne sõlmib seoseid ka Elleri rahutu kaasajaga.
Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr 4 ühendab endas nii sümfoonia kui kontserdi tunnuseid – olulisel kohal teoses on löökpillisolist.
Teos on kirjutatud legendaarsele löökpillimängijale Evelyn Glenniele, kes selle Flandria Kuningliku Filharmoonia Orkestri ees 2002. aastal Antverpenis ka esiettekandele tõi (dirigent Kwamé Ryan).
Helilooja on kirjeldanud oma teost käivitavat dramaturgilist konflikti järgnevalt:
"Kujundlikult öeldes tekib "Magma" (magma: maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam, mis koosneb paljudest oksüüdidest, veest ning lahustunud gaasidest) kandev dramaturgiline pinge tumeda graniitse massi ja transparentse kristallvõredest pilve kohtumisel." Varasemalt on Tüür öelnud: "Muusika on minu jaoks üks niisuguseid kunstivorme, mis suudab esitada süvenenud kuulajale mingeid küsimusi, mida tal niisuguses argises kiirustamises ei ole aega ega tahtmist endalt küsida."
Heigo Rosin on teost varasemalt esitanud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (kontsert toimus Tallinnas, dirigent Risto Joost) ja Kesk-Saksa Raadio Orkestriga (kontsert toimus Leipzigis, dirigent Kristjan Järvi).
Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdi teises pooles kõlab vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi sümfooniline süit "Šeherezade".
Rahvuslikkust rõhutava "Võimsa rühma" liige, Peterburi Konservatooriumi kompositsiooni- ja orkestratsiooniprofessor Rimski-Korsakov on orkestri kõlavõimaluste suurepärane tundja.
Tema erakordset värvimeelt on kuulda ka helilooja populaarses süidis, mille loomiseks inspireeris teda araabia muinasjutukogumik "Tuhat üks ööd". Neljaosalist süiti raamivad proloog ja epiloog, mida võiks seostada sultan Šahryāriga ja ööst öösse muinaslugusid põimiva vesiiri tütre Šeherezadega.
Oma kolleegide soovitusel lisas helilooja teosele seletavad pealkirjad ja programmi, millest ta hiljem aga loobus. Siiski on jäänud vihjed Sinbadi laevale, kuningapoeg Kalenderi fantastilisele jutustusele, graatsilisele printsessile-printsile ning kärarikkale Bagdadi peole.
Rimski-Korsakovi on peetud ka üheks meisterlikumaks mere kujutajaks muusikas.
Teose osad:
I Meri ja Sinbadi laev
II Kuningapoeg Kalenderi jutustus
III Prints ja printsess
IV Bagdadi pidu. Meri. Laev, mis puruneb vastu Vaskratsanikuga kaljut
Jutukogu "Tuhat üks ööd" (Alf Laila wa-Laila) on saanud oma hiilgepäevil Marokost Indiani ulatunud Abbassiidide kalifaadi kultuuri mälestusmärgiks. Ja ehkki tegelaste hulgas kohtame sagedasti õukonna suurnikke, on see eelkõige lihtrahva raamat: lugude jutustajad olid enamasti pärit lihtrahva hulgast, samuti on kuulajad läbi sajandite kuulunud peamiselt lihtrahva hulka.
Jutte iseloomustavad fatalism või siis leidlikkuse, uljuse ja ettevõtlikkuse ülistamine. Stiilikirjusele vaatamata on üks Suurbritannia juhtivaid arabiste, N. J Dawood (Daud) öelnud: "Lood on pajatuskunsti meistriteosed. Oma leidlikkuse poolest ja oskuse poolest meelt lahutada pole neile võrdset kõigi aegade lühijuttude seas".
Oma kuulsuse eest Euroopas võlgnevad "Tuhat üks ööd" tänu prantslasele Antoine Gallandile, paljurännanud orientalistile ja andekale sõnameistrile, kelle poolt 18. sajandi alguses väljaantud 12-köiteline teos "Mille et une Nuits" (Tuhat üks ööd) sai erakordse menu osaliseks ja tõlgiti otsekohe mitmesse Euroopa keelde.
Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdi "1001 ööd" salvestus on tehtud Estonia kontserdisaalis 22. mail 2024, helirežissöör Kaspar Karner.
Kontserdile eelneb intervjuu dirigent Anu Taliga.
Saate toimetab Marge-Ly Rookäär.
* Tekstis on kasutatud Põhjamaade Sümfooniaorkestri kavamaterjale (Kristel Pappel) ja raamatu "Tuhat üks ööd" ülevaadet kirjastuselt Pegasus.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.