Eesti vaimulikus muusikas kõrguvad oratoriaalsete suurvormide seas mäetippudena kolm teost: Rudolf Tobiase "Joonase lähetamine", Cyrillus Kreegi "Eesti reekviem" ja kolmandana Artur Kapi oratoorium "Hiiob" (1929), mille 1931. aastal toimunud esiettekandest kujunes Eesti muusikaelu suursündmus.
Pärast 27-aastast pausi toob Neeme Järvi muljetavaldavalt suure esituskoosseisuga oratooriumi "Hiiob" taas publiku ette.
"Vaata, me kiidame õndsaks kannatlikke. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusestja näinud Issanda antud elulõppu, sest Issand on halastav ja armuline." (Jaakobuse 5:11)
Vana testamendi lugu Iiobi kannatustest pakub mõtteainet kõigile, kes lähevad oma elus läbi rasketest aegadest või otsivad vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. Iiobi raamatut dateeritakse piibli vanimate tekstide hulka – oletatavalt pärineb see patriarhide ajastust umbes 2000 eKr.
Piibel iseloomustab Iiobit kui "vaga ja õiglast meest, kes kartis Jumalat ja hoidus kurjast" (Ii 1:1). See mees – seitsme poja ja kolme tütre isa ning suure varanduse omanik – seatakse silmitsi inimlikult talumatute kannatustega: ta kaotab oma lapsed, kogu vara, tervise ning kogeb lähedaste ja sõprade poolt mittemõistmist ja valesüüdistusi.
Iiobil pole aimugi, et tema proovilepaneku taga on taevane kihlvedu – Saatan, kes ei usu, et inimene võiks armastada Jumalat ilma talt midagi saamata, esitab Jumalale väljakutse, mispeale Jumal annab Iiobi Saatana meelevalda, paludes tal säästa vaid tema hing.
Hämmastaval moel talub Iiob kõiki saatuselööke. Olles proovile vastu pidanud, pöörab Jumal Iiobi saatuse ning kingib talle uued lapsed ja mitmekordse varanduse.
Iiobi loo põhjal on sündinud eesti muusikaloo üks varasemaid vokaalsümfoonilisi suurteoseid, Artur Kapi oratoorium "Hiiob".
Suure-Jaanist pärit Kappide muusikute suguvõsa tähtsaim esindaja Artur Kapp (1878–1952) oli üks esimesi Eesti diplomeeritud heliloojaid. Lõpetanud 1898. aastal Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassis ja 1900. aastal Nikolai Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassis, asus ta kahekümneks aastaks elama Astrahani, kus tegutses muusikakooli direktorina ning andis organisti ja dirigendina olulise panuse kohalikku kontserdiellu.
1920. aastal kodumaale naastes pühendus Kapp eelkõige pedagoogitööle Tallinna konservatooriumis, rajades terve loomingukoolkonna – maestro käe all said õpetust näiteks Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Gustav Ernesaks, aga ka tema poeg Eugen Kapp.
"Juba välimuselt oli ta imposantne: kujult võimas ja rühikas, riietatud alati pidulikku musta sabakuube, suus pidevalt kogukas kõvera varrega piip. Temast õhkus vaoshoitud temperamenti ja heas meeleolus oli ta vaimukas vestleja…" (Artur Kapi õpilane Villem Reimann oma õpetajast)
Artur Kapp tegutses ka Estonia teatri dirigendina (1920–1924) ning seisis aastail 1924–1934 Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi eesotsas. Vanaduspäevad veetis ta oma sünnipaigas Suure-Jaanis.
Piibliainelist oratooriumi "Hiiob", mis autori ütlust mööda kajastas tema enda elu rohkeid kannatusi, pidas Kapp oma tähtsaimaks teoseks. On tähelepanuväärne, et Iiobi-teemalise oratooriumi üle oli varem mõtteid mõlgutanud ka Rudolf Tobias, kelle sulest pärineb eesti esimene oratoorium "Joonase lähetamine" (1909).
Teose libreto koostas Julius Kaljuvee, tuginedes tekstidele nii Iiobi raamatust kui ka Psalmidest. Peategelastena astuvad üles Hiiob (bariton), Saatan (bass), Jumal (bass, esiettekandel deklamaator) ja Hiiobi naine (metsosopran). Kõrvaltegelaste hulka kuuluvad Hiiobi sõbrad, inglid, karjased, rahvas, Kaldea ja Seeba kõrberöövlid.
"Hiiobi" esiettekanne Estonia kontserdisaalis 1. märtsil 1931. aastal kujunes tollase Eesti muusikaelu suursündmuseks. Kontserdil astus Juhan Aaviku dirigeerimisel üles umbes 200 muusikut.
Enne nõukogude okupatsiooni 1944. aastal kanti "Hiiobit" Eestis ette kaheksal korral, uuesti toodi teos avalikkuse ette 16. augustil 1997. aastal Estonia kontserdisaalis Neeme Järvi dirigeerimisel – see kontsertettekanne oli ühtlasi oratooriumi esmaplaadistus.
Allikas: Eesti Kontserdi kavaleht, autor Evelin Kõrvits
Esitajad:
Tuuri Dede (metsosopran)
Tamar Nugis (bariton, RO Estonia)
Raiko Raalik (bass, RO Estonia)
Ain Anger (bass)
Tütarlastekoor Ellerhein
Segakoor Latvija
Eesti Rahvusmeeskoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Neeme Järvi
Ülekanne Estonia Kontserdisaalist.
Vahendavad helirežissöör Ats Treimaa, heliinsenerid Anton Ventsel, Roman Belov ja Silver Sagur ning toimetaja Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.