Aleksis Kivi, kelle sünniaastapäeva 10. oktoobril tunneme ka soome kirjanduse päevana, sündis 1834. aasta sügisel külarätsepa pere neljanda pojana. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse, et poiss õpiks kirikuõpetajaks. Talurahva hulgast tulnud õpilane oli neil päevil haruldus, nagu ka soomekeelne õpetus. Nii tuli poisil esmalt hoopis rootsi keel selgeks saada, sest haridust anti vaid kuningriigi keeles. Tulevane rahvakirjanik õppis Carl Stockuse erakoolis viis talve, siis tuli kooliraha lõppemise tõttu iseseisvalt õppetööd jätkata. 23-aastasena lõpetas ta gümnaasiumi ja otsustas loobuda kirikuõpetaja karjäärist, sest oli kindel, et temast saab soomekeelne kirjanik.
Aleksis Kivi tervis halvenes äkitselt kevadel 1870, kui ta just oli lõpetanud oma tippteose "Seitse venda". See oli esimene soome keeles kirjutatud romaan Võrreldes paljude teiste Euroopa klassikutega kirjutati ja avaldati "Seitse venda" üsna hilja, 1870. aastal. Soome keel kirjandusliku meediumina hakkas sel ajal alles kujunema, aga ilmselt on see ajaproovile vastu pidanud, sest võrreldes paljude teiste 19. sajandi kirjandusteostega ei mõju Kivi romaan liiga kõrgestiililisena. Selles on elutruud, karmid, paljud. tegelased, selle keel on väga rikkalik ja huumor kõnetab endiselt ka tänaseid lugejaid. Selle raamatu moraal on selge - kirjaoskus on põhiline hea elu alus.
Aleksis Kivi elust on Soome helilooja Einojuhani Rautavaara kirjutanud ooperi, mis esietendus 1997 Savonlinna ooperifestivalil.
Soome üheks olulisemaks poeediks kujunes 20. sajandi vahetuse mõjukas luulearendaja Eino Leino. Oma teostes sidus ta sümbolismi, vanad legendid ja Nietzche'i mõjud omaenda romantilise kontseptsiooniga poeedist kui tõde otsivast visionäärist. 2022 aastal esietemdus Veljo Tormise ja Rasmus Puuri ooper "Lalli ehk mere keskel on mees", mille aines pärineb Eino Leino 1907. a näidendist "Lalli". See nimi sümboliseerib soomlastele kangekaelsust, vabadust ja iseseisvust. Lalli oli põikpäine talupoeg, kes oli vägivaldse ristimise vastu, ning tappis 1155. aastal Köyliönjärve jääl kirvega Rootsi piiskopi Henriku. 80ndatel sattus teema Veljo Tormise huviorbiiti.
Aga Eino Leino jõudis eesti muusikasse juba enne Veljo Tormist, 30ndatel, kui Eduard Tubin kasutas oma soololauludes rahvaluulekogumiku Kanteletar tekste ning viisistas ka mitmeid Eino Leino luuletusi nagu eepiline poeem "Ylermi".
14. oktoobril on sünniaastapäev heliloojal, keda 21 sajandil saab seada Jean Sibeliuse kõrvale - Kaija Saariahol. Ta on kirjutanud pigem prantsusekeelsetele tekstidele, aga tema esimesed soomekeelsed teosed olid "Leinolaulud" just Eibno Leino tekstidele - tsükkel 'Ma vaatlen sind', 'Mu süda', 'Rahu' ja 'Õhtupalve'.
Saatejuht on Anne Aavik, helioperaator Kaur Garšnek.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.