Musikaalne kirjanik Jaan Kross on loonud libretod Tubina dramaatilistele ooperitele "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen," samuti Tambergi helgele armastusloole "Cyrano de Bergerac".
Krossi tekstid kõlavad ka mitmes Eino Tambergi kantaadis.
Tui Hirv on Krossi pikantset stiili libretistina võrrelnud Shakespeare'iga.
Jaan Krossi esimesed libretod sündisid Tubina ooperitele "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" Mõlemad on loodud Aino Kallase romaani põhjal.
"Reigi õpetaja" libretoga alustaski Aino Kallas juba 1938. aastal, kuid lõpule viis selle Jaan Kross. Eestis oli teose lavale toomine raskendatud, kuna tegemist oli pagulasheliloojaga.
Esietendus toimus alles 1979, mil Kaarel Ird Vanemuisele otse Moskvast loa hankis.
Estonia lavale jõudis ooper alles 1988. aastal.
"Reigi õpetaja" tegevus toimub 1642. aastal Hiiumaal Reigi külas ning Tallinnas.
Peategelasteks on Reigi kirikuõpetaja Paavali Lempelius ja tema noor naine Catharina, kes armub Stockholmist saabunud diakon Jonas Kempesse.
Külas levivad jutud, et Kempe on Stockholmist pagendatud seepärast, et pani sealse pastori naise nõiduse abil endasse armuma.
Lempelius süüdistab Kempet taas mustas maagias. Armunud põgenevad, aga tabatakse ning hukatakse Tallinna linnaväljakul, süüdistatuna abielurikkumises.
Ka 1968. aastal esietendunud "Barbara von Tisenhusen" on saanud ainest ajaloost.
Aino Kallase teose prototüübid on ajaloolised isikud, kes elasid 16. sajandil Liivimaal.
Teose keskne sündmus – neiu uputamine vendade poolt jääauku on päriselt aset leidnud.
Esimene ülestähendus sündmuse kohta, kuidas Rannu mõisahärra Jürgen von Tisenhusen oma õe Võrtsjärvel jääauku uputas, pärineb Balthasar Russowi kroonikast.
Ooperi tegevus toimub Tallinnas 1551. aastal.
Barbara on orvust aadlipreili, kes kõrgest soost hoolimata tunneb sümpaatiat lihtrahva vastu.
Kui tema kasuvanemate lossi asub teenistusse uus kirjutaja Franz Bonnius, tunneb Barbara mehe vastu kohe huvi. Noored armuvad, kuid nende suhe ja abiellumine pole Barbara vendade arvates sobiv ja seisusekohane.
Noored põgenevad, kuid Barbara saadakse kätte ja uputatakse jääauku.
Kolmandana kirjutas Jaan Kross libreto samuti ajaloolisel ainesel põhinevale ooperile "Cyrano de Bergerac", mis jõudis lavale aastal 1974.
Libreto põhineb Prantsuse neoromantikust poeedi Edmond Rostandi tuntuimal näidendil (1897).
"Harva võib kohata nii eredat ja mitmetahulist karakterit kui Cyrano. Ta on peen poeedinatuur ja hulljulge mõõgakangelane. Tema tunneteskaala ulatub säravast koomikast sügava traagikani, tas on uhkust ja alistumatust ülikute ees, põlgust orjameelsuse ja pugejalikkuse vastu, kompromissitust oma loomingu kaitsel, ületavat eneseohverdust ja samal ajal ka ehtinimlikku edevust." kirjutas Eino Tamberg Teatrimärkmikus 1975/76.
Jaan Krossi vaimukat teksti ilmestavad romantiliselt kaunid meloodiad ning värvikalt väljajoonistuvad karakterid.
Ooperi tegevus toimub 17. sajandi keskel. Poeet ja kadett Cyrano, osav mõõgakangelane on armunud kaunisse seltskonnadaami, nõbu Roxane'i. Kuid ta ei julge seda talle öelda, sest häbeneb oma välimust.
Hiljuti Pariisi tulnud noor kadett Christian on samuti huvitatud Roxane'ist. Tütarlaps on Christiani armunud, aga mees ei ole osav sõnaseadja ja palub abi Cyranolt.
Mõõgakangelane kirjutab Christiani nimel Roxane´ile kirju, kuid siis saab Christian aru, et tütarlaps ei armasta teda, vaid hoopis Cyrano vaimu.
Ta käsib Cyranol kõik Roxane´ile ära rääkida, kuid siis saab Christian lahingus surma.
Roxane läheb kloostrisse, kus Cyrano teda viisteist aastat järjest igal nädalal vaatamas käib.
Ta loeb neiule ette Christiani viimast kirja, kuigi on kottpime. Roxane mõistab kõike.
Kuulame ka katkendit Ivalo Randalu 1967 saatest muusika ja poeesia kokkupuutepuktidest kus külalisteks olid Eino Tamberg, Voldemar Panso ja Jaan Kross.
Saatejuht on Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.