19. sajandi teise poole Prantsuse muusikateatri nägu kujundas voolavate meloodiate ja elegantse huumoriga lavateostega kuulsaks saanud operetipioneer Jacques Offenbach, keda bel canto meister Gioachino Rossini nimetas Champs-Elysees´ Mozartiks.
Kindlasti oli ta vähemalt sama viljakas, sest tema loomenimekirja kuulub sadakond operetti – nii hakati 19, sajandi lõpus nimetama kerge sisuga burleskilaadseid oopereid.
Claude Debussy hindas helilooja operette isegi kõrgemalt kui helilooja viimast teost, erakordselt populaarset ooperit "Hoffmanni lood".
Prantsuse heliloojad on ühed vähesed maailmas, kes lubavad mezzo-sopranitel laulda peaosi, kauneid ja saatuslikke naisi. Offenbachi operett "Pericola" on üks tema populaarsemaid just peategelase õnnestunud hispaaniapäraste meloodiate tõttu.
Romantiline sajand ooperis on lummatud kurtisaanidest. Offenbach laenab oma opereti aineseks ühe Prosper Mérimée tegelase, kes omakorda ammutas inspiratsiooni Peruu ajaloost.
Opereti nimiosa, tänavalauljatar Perichole kujutab üht tähelepanuväärset naist ja laiemalt kunstide võõrandamatut vabadust.
Kuulame 1982. aasta salvestust operetist, mille Warner Classics andis uuesti välja jaanuarikuus, peosades Hispaania tippmezzo Teresa Berganza, kes tähistab 16. märtsil 92. sünnipäeva ning kuulus Katalaani tenor José Carreras, kes tuleval aastal saab 80-aastaseks.
Väga hästi tuntud on ka Offenbachi nutikad antiigiparoodiad "Ilus Helena" ja "Orfeus põrgus".
Mängivad Toulouse´i Kapitooliumi orkester ja Lamoureux orkester, juhatavad Prantsuse opereti asjatundjad Michel Plaisson ja Jules Gressier.
Stuudios on Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.