Eesti helilooja Eino Tamberg (27. mai 1930 – 24. detsember 2010) on kodumaises muusikaloos kirjas kuldsete tähtedega.
Neoklassistsistlikku suunda kandev looming sisaldab üle 100 heliteose. Tamberg on kirjutanud muusikat väga mitmes žanris (ooperist filmimuusikani).
Tema heliteostes leiame inimlikkuse, armastuse ja ilu värve. Kirjanduse suure austajana pööras ta rõhku nii tekstile kui alltekstile.
Tamberg lõpetas Tallinna Konservatooriumi Eugen Kapi kompositsiooniklassis ja oli pikka aega muusikaakadeemia õppejõud.
Helilooja Veljo Tormis on öelnud: "Tambergi muusika – see on ülevate ja dramaatiliste tunnete teatraalne ja poeetiline maailm."
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Interpreetide Liit korraldasid kontserdi "Armastada ja olla õnnelik"
Kontserdi salvestus jõuab Klassikaraadio eetrisse helilooja 95. sünniaastapäeval, 27. mail.
Kontserdi kava:
- "Muusikat oboele" op. 35 (1970)
- Partiita klaverile op. 40 (1971)
- "Kolm lihtsat laulu Viivi Luige luulele" op. 76 (1986)
- Nokturn "Öös on õrnust, on kirge ja salapära" op. 99 (1996)
- "Prelüüd ja metamorfoos" op. 38 (1970 / 2000)
- "Vivo e lento" op. 106 löökpillidele (2000)
- "Teekond tšello ja löökpillidega" op. 128 (2007)
Esitavad:
Karis Trass (metsosopran), Ingely Laiv-Järvi (oboe), Toomas Vavilov (klarnet), Henry-David Varema (tšello), Heigo Rosin (löökpillid), Adam Jeffrey (löökpillid), Brita Reinmann (löökpillid), Gertrud Jeffrey (löökpillid), Marko Martin (klaver), Maksim Štšura (klaver).
Muusika vahel kõlavad helilooja mõtisklused elust, loomingust ja armastusest.
Tekstid pani kokku kirjanik Eva Koff ja neid esitavad EMTA lavakunsti osakonna üliõpilased Joonas Koff ja Mattias Nurga.
Salvestus on tehtud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaalis 20. mail 2025.
Helirežissöör on Nikita Šiškov, helitehnikud Eduard Reitman ja Ilja Korjukin (EMTA).
Ajakirjas "Muusika" (mai, 2005) kirjutab Mart Siimer:
Eino Tambergi peale mõeldes on mind tagantjärele hakanud huvitama küsimus, kuidas inimesed oma loomingut ja õpetajatööd ühendavad. Tamberg oli tugev loovisiksus ja seda tüüpi õpetajad kalduvad andma üksikuid särtsakaid impulsse, mitte niivõrd ellu viima süstemaatilist õppeprogrammi. Eino Tamberg mõtiskles muusika/kunsti elutähenduse üle palju ja otsis mõtlemise avarust. Üks palju kordunud sõnu oli tal "lõbu"; see oli tal vist pärit vanakreeka mõttetargalt Epikuroselt. Sõna ise kõlab labasemalt kui Tamberg seda mõtles, sest tema pidas silmas vaid ülendatud, loomingulist naudingut, kuigi kasutas just sõna "lõbu", et kuidagigi distantseeruda helilooja tegevusega palju seostuvast – eriti nõukogude aegadel – moralistlikust paatosest. Muusika kirjutamine peab pakkuma naudingut. Kui seda ei juhtu lugu alustades, siis tuleb mingi süttimine kirjutamise ajal – tekib lõbu, ja see kandub kuidagi salapäraselt teosesse, nii et kuulaja tajub loos midagi kütkestavat. Mis saab siis, kui hakkad kirjutama, ootad lõbu, aga seda ei tulegi? Vahel juhtub ka nii, näiteks ütles Tamberg ükskord kurvapoolselt, et saksofonikontserti kirjutades lõbu ei tulnudki. Kas see tingimata teosele surmaotsust tähendab, öelgu targemad.
- Eino Tambergile on pühendas muusikateadlane Tiia Järg saate autorisarjas "Järjehoidja".
https://klassikaraadio.err.ee/1609690733/jarjehoidja-eino-tamberg-27-05-1930-24-12-2010
Kontsert "Armastada ja olla õnnelik" on eetris teiaipäeval, 27. mail kell 19.
Salvestus ei ole hiljem järelkuulatav.
Stuudios on toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.