"Laulul on meie kooshoidmise ja omavaheliste suhete juures väga tugev looduslik taust ja tagapõhi," räägib saates Tuul Sepp.
"Mõnede uuringute järgi on looduse pühaks pidamine eestlastes ikka veel alles," selgitab Säde Sepp oma uurimistööd tutvustades.
Tuul Sepp on kirjutanud oma ja tütre taustast:
"Olen kasvanud sellises perekonnas, kus folkloor on täiesti loomulik elu osa. Minu isa oli Heno Sarv. Sarvede suguvõsa on üldiselt üsna tuntud selle poolest, et nad võtavadki väga palju tuge ja inspiratsiooni rahvapärimusest. Isa töötas ka Eesti Rahva Muuseumis ja mu ema töötas samal ajal Eesti Kirjandusmuuseumis ja tema puutus ka kogu rahvapärimuse poolega väga palju kokku. /---/ Olen ka väiksest peale käinud vanematega kaasas rahvalaulude laulmise üritustel ja laulnud ka ise rahvalauluansamblis Väike Hellero. Praegu on mul selleks üsna vähe aega, aga kui vähegi võimalik, siis saame ikka Väikese Hellero inimestega kokku ja laulame rahvalaule. See on kultuurikeskkond, milles ma kasvanud olen ja see on minuga alati kaasas olnud.
/---/
Põhikohaga ja ametilt, mille eest ma palka saan, olen ma Tartu Ülikooli teadlane. Umbes aasta tagasi sain ka professoriks zooloogiaosakonnas. See on põhitöö, aga kõik muu on mingil määral selle põhitööga seotud. Mulle on teadus see ankur, mida kasutan nii looduskaitses kui ka kirjutamises, et tuua teadmist teadusmaailmast rohkem igasuguseid lõbusaid või huvitavaid viise pidi, kas siis inimeste teadvusesse või siis looduskaitselisse tegevustesse.
/---/
Mu tütar Säde teeb uurimistööd sellest, kuidas Eesti rahvalauludes on kujutatud jõgesid: mis sümboleid on kasutatud, kui räägitakse jõgedest. Ta püüab seda panna ökoloogilisse konteksti, et mõista, kuidas tol ajal jõgedesse suhtuti ja miks me praegu väga hästi ei ole osanud oma vooluveekogusid hoida."
Helisalvestuse 24. aprillil 2025 Tartu Ülikooli raamatukogu muusikaosakonnas tegi Ants Johanson.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.