Tänavu 11. juulil möödus sajand oma aja ühe kuulsama tenori Nicolai Gedda sünnist ja sel puhul otsis Metropolitani Ooperimaja arhiivist välja Verdi ooperi, millel on läbi aegade üks pikemaid avamänge. See on 13. sajandi ajaloosündmustel põhinev "Sitsiilia verepulm" . Legendaarse tenori kõrval on peaosas Hispaania tippsopran Montserrat Caballe. Juhatab 40. aastat maailma ühe uhkeima ooperimaja kunstilise juhina teeninud James Levine, kes debüteeris METi orkestri ees 1971. aastal. Salvestus on tehtud kolm aastat hiljem - 9. märtsil 1974.
"Töö sellise ooperi kallal lööks sõnnigi oimetuks - 5 vaatust!" kirjutas Giuseppe Verdi oma sõbrale selle teose kirjutamise ajal.
"Sitsiilia verepulm" on Verdi küpse loomeperioodi teostest kõige harvemini esitatav - võibolla just ooperi sisuliste vastuolude tõttu, kuna prantsusekeelne libreto tegi itaallasest Verdi arvates tema kaasmaalastele liiga. Eestis pole seda veel kunagi tervikuna esitatud.
Pariisi ooperimaja tellimus esietendus 1855. aastal nime all "Les vespres siciliennes". Libretistid on prantslased Eugène Scribe ja Charles Duveyrier.
Ooperi intriig keerleb selle ümber, kuidas keerulised perekondlikud suhted viivad isa ja poja vastasleeridesse. Tegevus toimub Sitsiilias Palermos. 1282. aasta ajaloosündmustel põhineva ooperi originaalpealkiri "Vepres siciliennes" - otsetõlkes Sitsiilia õhtujumalateenistus - viitab ooperi verisele lõpplahendusele, mis leiab aset Palermo Santo Spirito ehk Pühavaimu kirikus.
Sisust
Sitsiillaste revolutsiooni juht , pagulusest naasnud arst Jean (Giovanni) Procida sepitseb ülestõusu prantslaste vastu. Teda abistab armastajapaar - Sitsiilia patrioot Henri, itaalia versioonis Arrigo ja prantslaste poolt tapetud Austria hertsogi Frederici õde, hertsoginna Héléne, itaaliapäraselt Elena. Procida on leppinud hispaanlastega kokku, et need toetavad revolutsionääre. Siis aga saab Sitsiilia kuberner, prantslasest türann Guy de Montfort ehk Guido de Montforte teada, et Henri-Arrigo on tema sohipoeg. Ta räägib sellest asjaosalisele, mis kahandab noormehe indu ülestõusu kaasa lüüa, samas viib see ta oma päritolu tõttu meeleheitele. Veri on siiski paksem kui vesi - Arrigo päästab oma kubernerist isa atentaadist, mida kavandavad Elena juhitud vandenõulased. Viimased vangistatakse ja süüdistavad Arrigot reetlikkuses. Noormees läheb vanglasse Elenat vaatama ja räägib talle oma sugulussidemetest kuberneriga. Naine andestab talle. Arrigo nõuab, et isa vabastaks vandenõulased ja lubaks tal Elenaga abielluda. Montforte nõustub, võtab tagasi vandenõulaste hukkamiskäsu ja kuulutab välja Arrigo ja Elena pulmad. Tseremoonia toimub Palermo Santo Spirito kirikus. Procida aga näeb selles oma võimalust. Kui pulmakellad helisevad, korraldab ta relvastamata prantslastele kohutava veresauna.
Osades:
Arrigo - Nicolai Gedda
Guido di Monforte - Sherrill Milnes
Giovanni da Procida - Justino Diaz
Ninette - Cynthia Munzer
Daniel - Douglas Ahlstedt
Manfredo - Paul Franke
Tebaldo - Nico Castel
Bethune - Robert Goodloe
Roberto - Andrij Dobriansky
Krahv Vaudemont - Edmond Karlsrud
Metropolitani Ooperimaja koor ja orkester
dirigent James Levine
Etendus on salvestatud 9. märtsil 1974.
Saatejuht on Elisabeth Egel, helioperaator Katrin Maadik, toimetaja Anne Aavik.

















































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.