- Jaan Elken: minu jaoks on maalikunst jagamatu protsess
Näituse "VALGE/TAEVAS JA MAA 2" mõttekorduseks on taeva ja maa lähenemised, koondumised ja kaugenemised. Võtmevärviks sügav, ent napp valge, mis on Jaan Elkeni maalijaväljakutseks olnud ennegi. Tema isa tehtud foto kolmeaastasest Jaanist istumas voodil, lubjamördiga valgendatud krobeda faktuuriga palkseina taustal, võis olla alateadvusesse jäädvustunud tulevik, ajend kunstniku hilisemate valgete maalide tekkeks ja soov puhastada tehisruume värvimürast, inspireerides vaatajat läbi väga minimalistliku värviimpulsi märksa peenemaks sisekaemuseks.
Jaan Elkeni tänaste taevaste, maade ja valge koosluses on rida maalitud paiku kusagil siin ja sealpool reaalsuse piire, mis loovad läbi kunstniku mõttekatkete kaose uusi tähenduslikke sünteese. Abstraktsele pastoossele maalilaadile aastate pikku kindlaks jäädes on Elkeni looming äratuntavalt tema ise, otsekui lõputu enesekordamine, olles ometi igas maali ilmingus täiesti kordumatu nagu haiku, mille samad süsteemi- ja ideevormid ning samad kujundid loovad uutes kombinatsioonides uusi tajutähendusi. Kunstnikku on köitnud nende tajutähenduste analüüs: erinevates kontekstides maalitud ja eksponeeritud teoste uues koosluses vaatlemine, avastamaks maatrikseid kompositsioonivõtetes ja korduvaid skeeme värvikasutuses, märkimaks ometi midagi täiesti kordumatut.
- Maria Erikson: selle näituse juures on huvitav, kuidas me alateadlikult töötades jõuame sarnaste materiaalsete mõteteni
""Haavatav jäljend" käsitleb viljakust laiemalt kui bioloogilist või sooliselt piiritletud mõistet. Viljakus on siin eksistentsiaalne seisund: võime muutuda, olla vastuvõtlik ja püsida ebakindluses. Näitus kutsub vaatajat kogema haprust ja õrnust mitte nõrkuse, vaid elujõu ja uuenemise allikana ning osadust kehalis-tsüklilise elukäsitusega," selgitab kuraator Madli Ljutjuk.
Esimest korda koos töötavad kunstnikud vaatlevad sama küsimust eri suundadest. Mari Männa teostes avaldub koorumise loogika: maailm sünnib lagunemisest ja üleminekuseisunditest, kus elu pole veel oma lõplikku vormi leidnud. Maria Erikson alustab haavast – hetkest, kui pind avatakse ja on sunnitud mäletama. Kummalgi ei ole vorm lõpptulemus, vaid ajutine seisund: midagi, mis on alles kujunemas.
Skulptuuri- ja graafikaprotsesside kaudu näeme, kuidas vorm tekib seal, kus miski on katki või pooleli. Pragunemine, kuivamine, jäljendamine ja deformatsioon ei tähista katkestust, vaid loovat dünaamikat. Näitus räägib kahest kujunemisviisist, koorumisest ja haavast kui ühe ja sama protsessi erinevatest avaldumisvormidest.
Saate autor on Aleksander Metsamärt. Helioperaator Monika Tamm. Toimetaja Miina Pärn.
Saade on eetris laupäeval, 7. märtsil kell 10:05. Saade kordub esmaspäeval kell 14:05.
























































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.