Vaesest Viljandimaa talust pärit Johann Köler (1826–1899) leidis vastu kõiki ootusi tee Peterburi, kus töötas end üles toonase Vene keisririigi üheks esikunstnikuks. Seejuures ei unustanud ta kunagi oma sünnimaad, vaid kasutas tutvusi selleks, et mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda leevendada. Johann Köler pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile ja tõestas, et tohutu tahtejõud, rohkelt tööd ja suur anne võib viia väga kaugele.
Ühelt poolt on Köler justkui hästi tuntud kunstnik, teisalt teab laiem üldsus tema tegelikust elust siiski hämmastavalt vähe. Kuidas ikkagi tekkis ühel metsade vahel sirgunud poisil mõte saada maalikunstnikuks, kui toona sellist sõnagi ei tuntud? Miks valis Vene tsaar just Köleri oma tütarde kunstiõpetajaks? Kas tal naine ja lapsed olid? Miks valis kunstnik Tallinna Kaarli kiriku Jeesuse modelliks Hiiumaa kurja kupja? Kuidas Krimmi mõisaost Köleri pankrotti ja teiste rahvuslastega tülli ajas? Ja miks on suur osa tema töödest tänaseni leidmata? Kolmikväljapanek Viljandis – Kondase keskuses, Viljandi muuseumis ja Rüki galeriis – püüab neile ja paljudele teistele küsimustele vastused anda. Näitustest ja Kölerist vestleme Mai Leviniga.

Kontserdiülekanded Klassikaraadios. Aprill 2026
Tutvu siin kavaga või kuula järele!
Linkide alt on leitavad ülekannete salvestused.


















































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.