Rahvusvaheliselt tunnustatud teosed nagu Ludwig van Beethoveni viies sümfoonia, Vivaldi "Neli aastaaega" või Maurice Raveli "Boléro" ei ole lihtsalt head teosed, vaid neist on saanud osa kultuurimälust. Neid mängitakse üle maailma, need elavad üle põlvkondade ja on muutunud klassikalise muusika kaanoni osaks.
Aga kas 21. sajandil on midagi sellist veel võimalik?
"Pähklipureja" uurib, millest sünnib klassikahitt tänapäeva killustunud tähelepanumajanduses. Kas repertuaari jäävad teosed sünnivad partituuris või süsteemis selle ümber? Milline roll on raadiotel, festivalidel, konkurssidel, dirigentidel ja algoritmidel selles, mida tulevik mäletab?
Kas nüüdismuusika on kirjutatud kestma või hoopis reageerima oma ajale? Kas tänapäeva kultuur liigub kiiremini, kui muusika jõuab vananeda? Ning kas klassikalise muusika suurteoste ajastu võib olla läbi?
Rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Riias arutlevad neil teemadel rahvusvahelise ja regionaalse muusikavaldkonna eksperdid, rahvusringhäälingute muusikatoimetajad, produtsendid ja ajakirjanikud üle maailma: Ainomaija Pennanen (Yleisradio), Signe Lagzdiņa (Latvijas Radio 3 Klasika), Agnė Daniulė (LRT Klasika), Bas Hagemeijer (NTR NPO Klassiek), Max Fage-Pedersen (DR P2), Rainer Elstner (ORF Ö1), Ksenija Stevanović (Radio Belgrade 3). Oma vaatenurga annavad ka Eesti heliloojad Rasmus Puur ja Georg Jakob Salumäe, kelle teosed osalesid tänavusel rostrumil.
Saade on eetris pühapäeval, 24. mail kell 12.

2.-11. septembrini toob Klassikaraadio kuulajateni viis kontserti festivalilt Pärdi päevad. Tänavune festival toob kokku eri põlvkonnad, koosseisud ja muusikalised mõtteviisid, mis aitavad Arvo Pärdi loomingut üha uuesti avastada.





















































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.