Kell 13:
- Lydia Koidula elu ja looming
"Et olla luuletaja tähendas Koidula jaoks - armastada isamaad on enesestmõistetav," ütles Tiia Järg kümme aastat tagasi Lydia Koidulale pühendatud saates. Lydia Koidula suri 43-aastasena rinnavähki. Tema põrm maeti Kroonlinna, 1946. aastal korraldati selle ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Milline oli Koidula elu, kuidas tema pärand meieni ulatus, kui suur on seos Koidulal esimese laulupeoga või ajalehega Eesti Postimees? Milline oli Koidula elu Kroonlinnas ja millistel oludel ta seal suri? Kuhu Koidula maeti ja miks tema surmast kodumaal alles hiljem teada saadi? Kellele kuulub Koidula haua leidmise au Kroonlinna luterlikul kalmistul ja miks kirjutati 1944. aastal Koidula hauale venekeelne kiri "ENSV suur luuletaja"? Miks osa Koidula luuletusi ilmus suhteliselt hilja ja osa mitte kunagi? Mida on teada Koidula neljast lapsest? Kuulame saadet Lydia Koidula elust ja loomingust, tema pärandi saatusest, haua leidmisest ja põrmu üleskaevamisest. Saates on ka mälestused Koidula ümbermatmise tseremooniast Tallinna Metsakalmistul ning saame teada, kes viskas poetessile esimesena järele kolm peotäit mulda. Saate autor on muusikateadlane Tiia Järg. Salvestatud 2016.
Kell 14:
- Kristiina Vunk: Koidula oli elu lõpus suurtes valudes
Pärnus, Koidula muuseumiaia galeriis on avatud näitus "Anatomia Jannseniana. Perekond Jannsenite ihuhädad", mille peamine allikas on Jannsenite perekonna omavaheline kirjavahetus. Meditsiinivaldkond oli Jannsenite perekonnas igapäevane teema, sest Lydia Koidula abikaasa Eduard Michelson oli Tartu Keiserlikus ülikoolis arstiks õppinud. Jannsenite perekonna haiguslugude seas on nii vähk, südamepuudulikkus kui epilepsia. Näituse koostaja Kristiina Vunk räägib lähemalt nii Jannsenite kirjavahetusest loetust kui Lydia Koidula haigusest ja tema viimastest elupäevadest. - Malle Salupere räägib Koidula Kroonlinnas elamise perioodist
Kui Lydia Jannsen abiellus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga (19. veebruaril 1873), asus noorpaar elama Kroonlinna. Sellega jäi uue nimega Lydia Michelson eemale oma turvalisest sõprus- ja suhtlusringkonnast, samuti eestlaste rahvuslikust liikumisest. 1874. aastal sündis Michelsonide perre esimene laps, poeg Hans Voldemar, kaks aastat hiljem tütar Hedvig. Kuna Eduard sai õppestipendiumi, sõitis Lydia temaga 1876. aastal Saksamaale ja Austriasse, Viinis sündis paarile kolmas laps (tütar Anna, 1878) ning Lydia naasis seejärel Tartusse. Miks? Tartus haigestus ta poeg ja suri olles kõigest 4-aastane. 1884 talvel sündis Lydiale ja Eduardile poeg Max, kes elas vaid paar päeva. Milline oli Lydia Koidula elu Kroonlinnas elamise ajal ja abikaasaga kaasa reisides? Kuulame saadet sarjast "Silmaring", kus Koidula elust ja loomingust räägib kultuuriloolane Malle Salupere. Saate toimetaja Aime Napa, salvestatud 1993. aastal. - Merle Jantson: Koidulat teab ka inimene, kes pole ühtegi raamatut lugenud
Pärnu Kirjandusfestival tuleb taas. Eeloleval laupäeval, 15. augusti südapäevast keskööni Pärnu Koidula pargis ja Koidula muuseumis toimuv kirjandusfestival toob kokku nii kirjanikud kui kirjanduse austajad. Kas kirjandus ja Pärnu kuuluvad kokku? Selgitab festivali korraldaja Merle Jantson.
















































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.