Aleksandrs Antonenko sündis baptistide perre ja alustas muusikaõpinguid suhteliselt hilja. Muusikakoolis mängis ta klarnetit ja metsasarve, ja hiljem õppis laulmisega paralleelselt ka kooridirigeerimist. "Juhatasin kaheksa aastat kirikukoori," meenutab Antonenko Klassikaraadiole antud intervjuus.
Hea häälega dirigent läks Rahvusooperi koori tööle ja juba mõne kuu pärast sai soolorolli Händeli ooperis "Alcina". "Ooperi kahes esimeses vaatuses laulsin sopranistina, viimases tenorina - see aga maksis kätte ja paari aasta pärast tekkisid mul hääleprobleemid," selgitab Antonenko, miks ta falsetiga laulmise igaveseks maha jättis.
Eestisse tuli tenor 1999. aasta paiku, kui Eri Klas kutsus teda "Don Giovanni" uuslavastusse Don Ottavio rolli. "Mozart on siiani mulle vajalik, et häält vormis hoida - kui suudan ühe hingemisega laulda Tituse aaria jooksud ja koloratuurid, on kõik korras."
Vaid 33-aastaselt maailma üheks kõige raskemaks peetud tenorirolli, Othellot laulma hakanud tenor ei ole nõus, et selle osa juurest tagasiteed pole. "Häälele tuleb aega anda," märgib ta. "Hea tenor peab kõvasti tööd tegema!" kinnitab laulja, kes peab üheks maailma kõige kaunimaks ooperiks Puccini teost "Manon Lescaut."
Saates kõlab läbilõige tenori rollidest, mis on salvestatud 2005-2014 aastatel Eestis ja Rootsis Mozartist ja lüürilistest tenorirollidest kuni Hermanni, Othello ja Des Grieux´ni.
Anne Aaviku saade "Lauluteatrite hääli" on eetris kolmapäeviti kell 11.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.