Mis ohustab laulupidu?
Eelkõige see, kui puudub piisav arv inimesi, kes peavad selle kultuurisündmuse toimumist oluliseks.
Teisalt ei ole vähetähtis, et meil oleks piisavalt koorijuhte, kes oskavad laulupeo repertuaari ette valmistada.
Me kõik teame, et tasuta lõunaid ei ole, igal asjal on hind.
Samal ajal on Eestis küll ja enamgi veel koore, kes käivad küll koos ja peavad laululaagreid, osalevad konkurssidel ja reisivad kontserte andes ringi ent koorijuhile palka maksta ei suudeta.
Kasutame kollektiivselt professionaalsete koorijuhtide tööd neile tehtu eest häbiväärselt vähe tasudes, ning nagu öeldud, siis sageli töötavad koorijuhid ka palgata – kohusetundest ja armastusest koorimuusika vastu.
Selle tulemusena ei ole koorijuhtimine enam elukutsena noorte seas aktsepteeritav ning koorijuhtide pealekasv kängumas.
Kui mõni Eesti kool soovib, et tema õpilastest moodustuks koor, peab koolijuht väga pikalt mõtlema kas ja kuidas ta koorijuhti palgata saab. Eesti koorimaastikul tegutseb praegu 812 koorijuhti, kelle käe all tegtseb Eesti koorides üle 30 000 laulja üle kogu vabariigi. Just nende koorijuhtide ettevalmistada on laulupeod. Laulupeoregistri andmetel on 33% koorijuhtidest vanemad kui 50 aastat, 17% aga vanemad kui 60 eluaastat. Koorijuhtide järelkasv on praktiliselt peatunud ning tekib õigustatud küsimus - kes valmistab ette laulupeo kümne aasta pärast?
Eestis on kooris laulmine kodumaal üks enimharrastatav tegevusi ja laias maailmas kõrgelt hinnatud kultuurivaldkond. Laulupidu, mis kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja, on jõudmas juubelini - 2019ndal aastal tähistame 150 aasta möödumist esimesest laulupeost (Tartus 1869). Samas pole laulupeotraditsioon eales varem seisnud silmitsi nii suurte traagelniitidega kui praegu.
Meie koorimuusika suurim valupunkt täna on selle ameti vähene tasustamine. Kuna koorijuhti tööturul ametina ei eksisteeri, ei ole sellel ka sotsiaalsete garantiidega väärilist palka.
Aastakümneid on koorijuhtide töö palk seisnud “aitähh”-sõnas, mis omakorda on välja kujunenud enda oksa saagimiseks – üle poolte Eestis tegutsevatest koorijuhtidest on vanemad kui 50 eluaastat, aga professuuri järelkasv on hääbumas.
Noored koorijuhtimise erialale õppima ei asu, kuna koorijuhtide palkamise skeemid on hägusad, konkurentsivõimetud ja ebakindlad.
Tulemuseks on olukord, kus UNESCO kaitse all olevat laulupidu ähvardab otsene oht – kümnekonna aasta pärast ei pruugi meil enam olla hädavajalikku arvu koorijuhte, kes lauljatele laulupeo repertuaari selgeks õpetavad.
Kuidas saaks koorijuhtide palgaküsimust praegustes oludes lahendada?
Milline süsteem tuleks luua, et üle vabariigi kehtiks töötasude väljamaksmise süsteem, mis omakorda arvestaks nii kohalikke olusid kui koorijuhtide kvalifikatsiooni?
Kuidas saaks noored koorijuhid maale tööle?
Vestlusringis on Riigikogu liige Krista Aru, Eesti Koorijuhtide Liidu esimees Heli Jürgenson, meeskooriliikumise üks esikõnelejaid Kuno Kerge ning kammerkoori HELÜ ja Tartu Üliõpilassegakoori pikaaegne dirigent Küllike Joosing.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.