Vaike Vahi muusikutee algas neljakümnendatel. Lätis Aluksnes 1928. aastal sündinud Vaike oli kohalik eesti soost imelaps. Õppis enne lugema nooti kui raamatuid. Vaike isa lahkus varakult ja õmblejannast ema naases Tallinna. Majanduslikel põhjustel oli ta sunnitud lapse andma Nõmmele kaupmeeste juurde kasuperre. Vaike õppis Erika Franzi juures, hiljem Bruno Luki klassis. 1946. aastal sai temast kontsertmeister Aleksander Arderi klassis.
Vaike Vahi oli ka Vladimir Alumäe klaveripartner. "Meie ansambel oli hästi sisse töötatud ja küllaltki laia repertuaariga," on Alumäe meenutanud. "Temaga on hea mängida, sest mõistame teineteist poolelt sõnalt."
Ines Rannap õppis Vaike Vahiga koos juba konservatooriumis ja kõrvuti töötasid nad ka Riiklikus Filharmoonias, andes koos üle 150 kammerkontserdi.
Diskreetse isiksusena tuntud pianist oli ka lauljatar Urve Tautsi klaverisaatjaks. "Nii tagasihoidlikku ja taktitundelist inimest ning suurt muusikut ühes inimeses leida oli harukordne," meenutab Tauts. Vaike Vahi sisemine tuli oli kahtlemata intensiivne, aga jäi alati teatavatesse raamidesse. Vaike Vahi on esinenud üle Nõukogude Liidu igasugustes tingimustes. "Kartulikoormate ja palgivirnade otsas kontserdipaika sõitmised olid üsna eksootilised, küll aga mängisin võimete kohaselt hästi ka siis, kui pakane näpistas sõrmi ja tuul vihises õhtukleidi voltides," meenutas Vahi.
Vaike Vahi oleks täna saanud 90. aastaseks. Pianist lahkus 28. detsembril 1998.
Stuudios on Anne Prommik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.