Lossimuusika kontserdisarja hooaja lõpetab Eesti tuntuim Lied-duo Robert Schumanni kuulsaima tsükliga "Poeedi armastus", mis on loodud Heinrich Heine tekstile.
Tsükkel pühitseb helilooja armastust Clara Wiecki vastu.
"Mu kallis Clara, missugune õnnistus on kirjutada laule! Ma ei suuda seda kirjeldadagi, kui hõlpsaks on see minu jaoks muutunud...see muusika, mis ei pea sõrmede vahelt läbi käima, oleks nagu hoopis teist sorti. Ma võiksin end surnuks laulda nagu ööbik!" kirjutas Robert Schumann veebruaris 1840 oma armastatule.
Schumanni laulutsükkel "Dichterliebe" on sündinud samal aastal. Helilooja loomingus kannab see nimetust Liederjahr – lauluaasta.
Sel aastal kirjutas Schumann kokku 138 laulu. Olgugi, et ikoonilist teost esitavad eeskätt tenorid, pühendas Schumann selle sopranile – nimelt Wilhelmine Schröder-Devrient"le, kellest hiljem kujunes tuntud Wagneri-laulja.
"Poeedi armastus" koosneb 16 eriilmelisest ning samas ühtset lugu jutustavast laulust.
Lisaks on duo kavas kuus laulu Franz Schubertilt.
Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel.
Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige.
Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni.
Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal.
Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava.
Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. 2017. septembris ilmus duo koostöös plaat "Ussisõnad" Mart Saare soololauludega.
Martti Raide on nõutavamaid lied-pianiste Eestis, kes on pälvinud mitmetel konkurssidel parima kontsertmeistri tiitli.
Nii aktiivse kammermuusiku kui solistina on Raide esinenud Eestis, mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Kanadas.
Raide osalusel on esiettekandel kõlanud üle 40 Eesti helilooja uudisteose, autoriteks Amor, Mägi, Sumera, Kangro, Kõrvits, Tally, Siimer, Remme, Lattikas, Tulev, Lill ja Uusberg.
Kava:
- Franz Schubert (1797–1828)
"Liebesbotschaft / Armusõnum" D 957, 1 (tekst: Ludwig Rellstab)
"Ständchen / Serenaad" D 957, 4 (tekst: Ludwig Rellstab)
"Die Sterne / Tähed" op. 96, 1 D 939 (tekst: Karl Gottfried von Leitner)
"Der Einsame / Üksik" op. 41 D 800 (tekst: Karl Lappe)
"Alinde" op. 81, 1 D 904 (tekst: Friedrich Rochlitz)
"Bei dir allein! / Üksnes sinuga!" op. 95, 2 D 866 (tekst: Johann Gabriel Seidl) - Robert Schumann (1810–1856)
"Dichterliebe / Poeedi armastus" op. 48 (tekst: Heinrich Heine)
1. "Im wunderschönen Monat Mai / See oli lahkel lehekuul"
2. "Aus meinen Tränen sprießen / Mu silmaveest sigivad"
3. "Die Rose, die Lilie, die Taube / Kord roosid ja liiliad, päike ja tuvi"
4. "Wenn ich in deine Augen seh` / Kui sinu silmi vaatan ma"
5. "Ich will meine Seele tauchen / Oma hinge tahan uputada"
6. "Im Rhein, im heiligen Strome / Kui Reini äärde minna"
7. "Ich grolle nicht / Ei pahanda"
8. "Und wüsten`s die Blumen, die kleinen / Kui teaksid lilled"
9. "Das ist ein Flöten und Geigen / On kaikumas viiuleid, flööte"
10. "Hör` ich das Liedchen klingen / Kuulen laulukese kõla"
11. "Ein Jüngling liebt ein Mädchen / Üks noormees armastab neiut"
12. "Am leuchtenden Sommermorgen / Suvel vara koidu a`al"
13. "Ich hab` im Traum geweinet / Ma nutsin unes, kui nägin"
14. "Allnächtlich im Traume / Näen unes Sind"
15. "Aus alten Märchen / Valge käsi viipab vana muinasjutu seest"
16. "Die alten, bösen Lieder / Need vanad, kurjad laulud"
Vahendavad helirežissöör Aili Jõeleht ja toimetaja Anne Prommik.
Kontsert on eetris pühapäeval, 20. mail kell 18.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis.
Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele.
Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa.
Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles" eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I.
Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.
Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid.
Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone.
1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid banketisaal ja talveaed ning paljud ruumid said uue kujunduse.
2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.