Rahvusvaheliselt nõutud dirigent Tõnu Kaljuste 65. sünnipäev on 28. augustil.
Kodumaist muusikat laias maailmas aastakümneid propageerinud Tõnu Kaljuste ülistab Eesti muusikat läbi kogu oma karjääri.
"Eesti ongi maailma parim," kiidab Kaljuste.
"Eesti suurim trump on Eesti ise ja kõige tähtsam, et Eesti jääks Eestiks, et Eesti ei muutuks millekski muuks. Eesti on arenev Euroopa riik ja on oluline, et me suudaksime kiikuda lokaalse ja globaalse vahel kriimustusteta. Peaasi, et suudaksime sellel ristteel mõista – kui hea koht on Eesti."
Tänavu veebruaris Eesti juubeliaastale pühendatud kontsertidel kõlas kahel õhtul Tõnu Kaljuste käe all kümne kodumaiste heliloojate looming Kreegist ja Tubinast Räätsa ja Pärdini.
"Me esitame repertuaari, mida oleme koos (koori ja orkestriga) teinud," jutustas Kaljuste kontserdi eel Klassikaraadiole.
"Siin on ka mitmed heliloojad: Kõrvits, Sumera, Kangro, kellega on mul olnud väga hea koostöö. See on ilus muusika – vaheldusrikas ja kammerlik pilk meie muusikale läbi aegadele."
Tõnu Kaljuste, kelle suurte loominguliste saavutuste seas särab eredalt 2014. aastal saadud Grammy (Arvo Pärdi teose "Adam's Lament" esituse eest) tunnustab praegust Eesti kammerkooride võidukat ajastut ja nimetab neist mõned, kes annavad pea silmad ette ka professionaalidele.
"Meil on väga tugevad kammerkoorid ja palju noori dirigente – see on väga suur asi ja oma tudengipõlvest ma sellist rohkust ei mäleta."
Koorijuhtide koolitamisest rääkides rõhutab Kaljuste, et oluline on tudengi kontakt võimalikult paljude maailmamuusika tähtteostega, et tekiks loominguline silmaring ja muusikaline haare.
"Koorijuhtimises kehtivad reeglid nagu igal erialal," kinnitab 2010. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori ja dirigeerimisosakonna juhatajana tegutsev Kaljuste.
"Asja viivad edasi professionaalid ja neid on Eesti koorimuusikavaldkonnas praegu rohkem kui kunagi varem."
1981. aastal asutas Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja oli selle peadirigent paarkümmend aastat.
Koori ees jätkasid tema tööd Paul Hillier, Daniel Reuss ja alates hooajast 2014/2015 on koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putniņš.
Tallinna Kammerorkestri asutas Tõnu Kaljuste 1993. aastal, oma esimese peadirigendi käe all tegutses orkester aastatel 1993–1995 ning 1996–2001.
Orkestri ees on peadirigendid olnud Juha Kangas ja Eri Klas ning aastast 2013 Risto Joost.
Kauaaegne koostöö koori ja orkestri vahel on mõlemale toonud palju tuntust ja rahvusvahelist tunnustust – 1993. aastal salvestati plaadifirmale ECM Tõnu Kaljuste käe all Arvo Pärdi muusikaga plaat "Te Deum", sama plaadimärgi alt on ilmunud Pärdi plaadid "Litany", "In principio" ja "Adam's Lament", samuti Erkki-Sven Tüüri "Crystallisatio" ning Heino Elleri "Neenia".
Eesti suurim valupunkt on Kaljuste sõnul müra.
"Vaikust ei ole," kahetseb ta. "Igas mõttes. Ka kõik suuremad kontserdisaalid on täis tehnikasurinat ja ventilatsioonimüha, aga kaunid kunstid peaksid loodusega leidma õige kontakti, et me ei annaks dimensiooni kõverpeeglitele. See on kogu maailma probleem – vaikust ei ole."
Kontserdi "Maailma parim Eesti" salvestus on tehtud Estonia kontserdisaalis 22. veebruaril 2018, helirežissöör Ats Treimaa.
Saates kõlab:
- Cyrillus Kreek (1889–1962) – "Maga, maga, Matsikene" segakoorile (1922), tekst: rahvaluule
- Tõnu Kõrvits (*1969) – "Kreegi vihik" (2007), tekst: eesti vaimulikud rahvaviisid:
- I "Nüüd ole, Jeesus, kiidetud" (Kihnu)
- II "Nüüd on see päev ju lõppenud" (Rapla)
- III "Ma kiitlen ükspäinis neist verisist haavust" (Pärnu-Jaagupi)
- IV "Oh võta, armas Jeesus, vastu mult" (Kolga-Jaani)
- V "Su hooleks ennast annan ma" (Mustjala)
- VI "Lenda üles kurbtusest" (Otepää)
- VII "Minu hing, oh ole rõõmus" (Lääne-Nigula)
- VIII "Ma vaatan üles mäele" (Saaremaa) - Veljo Tormis (1930–2017) – "Jaanilaulud" tsüklist "Eesti kalendrilaulud" segakoorile ja orkestrile: (1967/2009): VII Jaanilaul (tekst: rahvaluule)
- Erkki-Sven Tüür (*1959) – "Psalmoodia" segakoorile ja orkestrile (1993/2012): III osa, tekst: Psalm 150
- Pärt Uusberg (*1986) – "Muusika" segakoorile (2008), tekst: Juhan Liiv
- Eduard Tubin (1905–1982) – "Igatsus" segakoorile (1930/1932), tekst: Ernst Enno
- Raimo Kangro (1949–2001) – "Vesised kaanonid" segakoorile op. 32a (1985), tekst: Leelo Tungal
- "Lohutus"
- "Ujuma"
- "Õnnetus"
- "Sägavana" - Jaan Rääts (*1932) – "Intrata" kammerorkestrile op. 102 (1997)
- Arvo Pärt (*1935) – "Silouan's Song" ("My soul yearns after the Lord…") keelpilliorkestrile (1991)
- Lepo Sumera (1950–2000) – "Concerto per voci e strumenti" / Kontsert häältele ja instrumentidele (1997), tekst: Doris Kareva.
Kontsert Tõnu Kaljuste sünnipäeval, 28. augustil kell 20.
Saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär.
Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/kontserdisaal
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.