"Õnn on inimese enda teha. Keegi teine ei tee sind õnnelikuks, kui sa ise seda ei tee. Tegemine! See on muusiku õnn, kui ta saab endast maksimumi anda. Seda õnne ei saa meilt keegi ära võtta," ütleb Neeme Järvi.
Neeme Järvi muusikutee on olnud pikk ja viljakas. 18-aastaselt dirigendidebüüt, 1960. aastast tõsisem side ERSO ja hiljem Estoniaga ning 1971. aastal võit Roomas toimunud konkursil, mis tõi kutsed parimate orkestrite ette.
Peadirigendiametid Göteborgis, Detroidis, New Jerseys, Šotimaal, Haagis ja Genfis ning 2010. aastal teine tulemine ERSO juurde, mida ei ole osaks saanud ühelegi teisele ERSO dirigendile.
"Eestlased on uhked Estonia teatri üle. Aga see pole ooperimaja, see on draamateater, milleks ta kunagi ehitati. Ooperimaja ja suure kaasaegse kontserdisaali ehitamisest räägitakse juba viimased aastakümned. Aga ainult räägitakse. Minu silmad neid uusi maju kahjuks enam ei näe."
Järvi räägib, et eestlased on rahvas, kes hakkas oma kultuuri õppima alles 150 aastat tagasi.
"See on väga lühikene aeg. Eesti rahvas arvab, et "Mu isamaa on minu arm" on ilus muusika. Jah, see on ilus muusika. Aga see ei ole see, mis on professionaalne muusika. Professionaalne muusika on see, mida õpitakse aastaid. Kui lapsed lähevad muusikat õppima, siis neil peab olema ka tulevikus koht, kus seda muusikat teha. Me peame rikastama oma rahvast muusikaga. Inimene ei tule ju kontserdisaali mitte ainult kuulama seda, kas mängitakse õigesti või mitte, vaid naudingut saama. Naudingut sellest, et meil on ilus kunsti tegemise ja kunsti haaramise tunnetus, et me ei saa ilma selleta."
Saate autor on Nele-Eva Steinfeld.
Eetris pühapäeval 2. detsembril kell 9.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.